Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 34:1-31
Kättemaks Diina teotamise pärast1Kord läks Diina, Lea tütar, kelle Lea oli Jaakobile ilmale toonud, maa tütreid vaatama.
2Aga maa vürsti hiivlase Hamori poeg Sekem nägi teda, võttis tema, magas ta juures ja naeris ta ära.
3Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, ja ta armastas tütarlast ning rääkis tütarlapsele meelitusi.
4Ja Sekem rääkis oma isa Hamoriga, öeldes: „Võta see tüdruk mulle naiseks!”
5Jaakob aga sai kuulda, et ta tütar Diina oli ära teotatud. Aga et ta pojad olid tema karjaga väljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad koju tulid.
6Ja Hamor, Sekemi isa, läks Jaakobi juurde, et temaga rääkida.
7Jaakobi pojad tulid väljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud; mehed olid nördinud ja nende viha süttis väga põlema, et ta Jaakobi tütre juures magades oli Iisraelis teinud häbiteo; sest nõnda ei tohtinud teha.
8Ja Hamor rääkis nendega, öeldes: „Mu poja Sekemi hing on kiindunud teie tütresse. Andke ta ometi temale naiseks!
9Saage meiega langudeks, andke meile oma tütreid ja võtke enestele meie tütreid,
10ja jääge meie juurde elama! Maa on lahti teie ees, elage, rännake ja kodunege siin!”
11Ja Sekem ütles tema isale ja vendadele: „Kui ma teie silmis armu leian, siis annan teile, mida te minult nõuate.
12Pange mulle peale ükskõik kui palju mõrsjahinda ja kingitusi: ma annan, mida te minult nõuate. Andke ainult tütarlaps mulle naiseks!”
13Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile, rääkides aga kavalasti, sellepärast et ta nende õe Diina oli ära teotanud,
14ja ütlesid neile: „Me ei või teha niisugust asja, et anname oma õe mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile häbiks.
15Ainult sel tingimusel oleme teiega nõus, kui saate meie sarnaseiks, lastes kõik oma meesterahvad ümber lõigata.
16Siis me anname oma tütreid teile ja võtame teie tütreid enestele, elame üheskoos teiega ja saame üheks rahvaks.
17Aga kui te ei võta meid kuulda ega lase endid ümber lõigata, siis võtame oma tütre ja läheme ära.”
18Ja nende sõnad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.
19Ja noor mees ei kõhelnud nõnda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi tütart; ja tema oli lugupeetum kui kõik teised ta isakojas.
20Siis Hamor ja ta poeg Sekem läksid oma linna väravasse ja rääkisid oma linna meestega, öeldes:
21„Need mehed on rahuarmastajad meie suhtes. Elagu ja rännaku nad siin maal! Sest maa, vaata, laiub ju nende ees igat kätt. Siis võtame enestele naisteks nende tütreid ja anname oma tütreid neile.
22Aga ainult sel tingimusel on mehed meiega nõus meie juures elama ja saama meiega üheks rahvaks, kui meil kõik meesterahvad ümber lõigatakse, nõnda nagu nemad ise on ümber lõigatud.
23Nende karjad ja varandus ja kõik nende veoloomad, eks need saa siis meile. Olgem ainult nendega nõus, siis nad asuvad meie juurde elama!”
24Ja nad võtsid kuulda Hamorit ja tema poega Sekemit, kõik, kes ta linna väravast läbi käisid; ja kõik meesterahvad lõigati ümber, kõik, kes ta linna väravast läbi käisid.
25Aga kolmandal päeval, kui nad olid valudes, võtsid kaks Jaakobi poega, Siimeon ja Leevi, Diina vennad, kumbki oma mõõga ja läksid takistamatult linna ja tapsid ära kõik meesterahvad.26Nad tapsid mõõgateraga ka Hamori ja tema poja Sekemi, võtsid Sekemi kojast Diina ja läksid ära.
27Jaakobi pojad tulid haigetele kallale ja riisusid linna, sellepärast et nad nende õe olid ära teotanud.
28Nad võtsid ära nende lambad ja kitsed, veised ja eeslid ja mis iganes oli linnas või väljal.
29Nad viisid ära kõik nende varanduse ja kõik nende lapsed ja naised, ja riisusid kõik, mis kodades oli.
30Aga Jaakob ütles Siimeonile ja Leevile: „Te saadate mind õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on vähe mehi: kui nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume, niihästi mina kui mu pere!”
31Kuid nemad vastasid: „Kas ta siis tohtis talitada meie õega nagu hooraga?”
See kole lugu mis on ühelt poolt - ajas ja kommetes - meist eemal; teisalt aga tuttavlik praeguse aja vägivaldsusele mõeldes, paneb küsima: miks on selline lugu Piiblis? Mida peaksime meie selle looga täna peale hakkama? Piibel ei varja ega ilusta kuidagi Jumala rahva tegelikku olemust - ei minevikus ega muul ajal. Ja tänane lugu on peamiselt meile hoiatuseks, mõtiskluseks, ning ka kinnituseks.
Hoiatuseks: kõigepealt sellest, et pealtäha süütu tegevus ei pruugi seda sugugi alati olla. Lugedes, et “Diina läks maa tütreid vaatama”, ei tundu see kuidagi vale. Lähemalt vaadates näeme, et võõrana Kaananimaal elades, oli minek amoraalsuse ja seksuaalse rüveduse poolest tuntud rahva sekka üsna mõtlematu ja ohtlik tegu. Ka kaasajal on mitmeid asju, mille kohta küsitakse: Aga mis selles siis halba on? Aga just nii võib tahtmatult alata hävituse ahel, mida keegi enam peatada ei suuda.
Teiseks: kogu loos “õitseb” suur minakesksus ja paljastub selle hävitav mõju, sest enamik tegelasi ajab taga ja kaitseb eelkõige oma huve, mõtlemata teiste peale, veel vähem küsimata Jumala arvamust. Jaakob muretseb oma naha ja reputatsiooni pärast, Hamor ja Sekem ajavad taga oma himu, rääkides nii Diinale, Jaakobile kui ka linnarahvale erinevat juttu - just nii nagu neile kõige kasulikum oli. Viimaks: Diina vendade metsik raev, mis päädis massimõrvaga - oli tegelikult voli andmine endi ihadele samamoodi, kui oli Hamori tegu Diina vastu. Egoism on kurjuse ahela suur kütus.
Kõige kummalisem on aga Jaakobi käitumine, mis ei ole kuidagi õiglast viha täis isa reaktsioon. Jaakob on vait kui see juhtub (kas sellepärast, et tegu oli Lea tütrega?) ja hiljem on nõus, kui seda tegu rahaga kinnimaksta püütakse! Diina vennad peavad viimaks oma isa ise korrale kutsuma, öeldes, et nende õde ei tohi kupeldada kui prostituuti!
Kuidas jõuab südamlikus leppimises ja Jaakobi kojujõudmises alanud lugu korraga sellisesse protsessi: vägitamisest - massimõrvani? Piibel ei varja seda teekonda, ja selle algus on eelmises peatükis.
Jumal oli Jaakobi vastu hea olnud: kõik olukorrad, mis oleksid Jaakobile võinud maksta elu - pööras Jumal ära. Aga siis juhtus, et Jaakobi vana petjaloomus tõusis uuesti esile. Samasugune asi saab juhtuda kellele tahes meist - eriti siis, kui oleme pääsenud kitsikusest. Esimese petusammu teeb Jaakob kohtumises Eesaviga, kui lubab vennale järele minna, aga ei lähe. Kohe kui Eesav on silmist kadunud, pöörab ta hoopis teisele poole ning jõuab Sukkotisse - mis on nii geograafiliselt, kui vaimulikult tagasiminek.
Miks jääb Jaakobi teekond pooleli? Sekem oli suurte kaubateede ristumistkoht - parim koht ümbruskonnas äritegemiseks. Parim koht enda positsiooni kindlustamiseks maal, kust ta enne pidi paljana põgenema. Jaakobi probleem oli Jumala ja Tema kutsumise usaldamises.
Jumala kutse Jaakobile oli olla kui palverändur ja võõras maal, mida Ta näitas. Jaakobile aga tundus parem end ise kindlustada ning see, millest loeme, on tegelikult Jaakobi kompromiss Jumala kutsumisega. Kompromiss, millele ta püüab pähe maalida vaga näo: ta rajab Sekemisse altari ning kasutab enda Jumalalt saadud uut nime “Iisrael” altarile nime andes ja seal ohverdades.
Ohverdamine oleks ilmselt pidanud sündima hoopis Peetelis, või mujal - Sekem ei olnud mitte Jumala, vaid Jakobi poolt valitud koht. Ja kuna ta sinna nii pikaks ajaks jäi (kuni lapsed suureks kasvasid), andis viimaks Diinale võimaluse uitama minna ning tõi kaasa need kohutavad tagajärjed. Vägistamine, pettused ja viimaks massimõrv - see oli Jaakobi kompromissi hind, millest algas kurjuse ahel. Tulemus aga ajas Jaakobi nii hirmule, et nüüd oli ta viimaks uuesti valmis kuulama ja kuuletuma Jumala kutsele.
Selle kommentaari autor: Mari Vahermägi