Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 25:14-30
Tähendamissõna talentidest14Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.
15Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
16Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.
17Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.
18Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
19Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.
20Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!”
21Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
22Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!”
23Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
24Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
25Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”
26Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
27Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.
28Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!
29Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.
30Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!”
Talendi väärtus seisnes tema kaalus ja metallis, millest see tehtud oli. Tänase loo talentide väärtust me ei tea, kuid lugesime, et neid anti sulastele erinevas koguses - 5, 2 ja 1. Jeesus ei räägi siin staatusest, hierarhiast või võrdsusest, vaid kirjeldab kuidas asjad tegelikult on. Inimesed on erinevad - igaüks kõigepealt oma võimetelt ja andekuselt. Ka Jumal annab taevaseid ande inimestele erinevalt. Põhiküsimuseks aga ei ole võimekus, vaid see, mida teeme võimalustega, mis meile on antud.
Küsimus ei ole ka selles, kuidas meie kasutame enda võimeid Jumala heaks. Kõik, mis me oleme ja mida omame, on teatud perioodiks vaid usaldatud meie kätte ning ühel päeval peame Jumalale aru andma mida me Tema varaga teinud oleme.
Küsimus on ka selles, kuidas me suhtume taevasesse varasse, mis meile on antud. Kas peame seda vajalikuks, väärtuslikuks, oleme selle vastu võtnud, oskame seda välja jagada ja sellega teisi teenida? Mida arvame näiteks Püha Vaimu väest ja andidest, mis on osa meile teenimiseks antud taevasest varustusest?
Kasutades tänapäevast ärikeelt kõlaks Jeesuse jutustatud lugu nii: Kõne all olev tippjuht usaldab enda alluvuses töötavate haldurite kätte tohutu suured fondid, ootuses leida tagasitulles eest märkimisväärne tulu oma investeeringult. Loos tõuseb esile Arvepidamise päeva viibimine, kui loeme, et isand tuli tagasi “pika aja pärast” (s 19). Nüüd keskendub tähelepanu haldurile, kes ei suutnud oma tööandja raha kasumit teenima panna, ning tagastab lihtsalt investeeringu ilma lisadeta.
Halva sulase probleem oli tema suhtumises. Tal puudus julgus ja eneskindlus, aga ta oleks võinud end arendada ja õppida. Tema aga valis nurisemise. Isand ei oodanud sulaselt rohkem kui too suutis ja Ta usaldas oma vara tema kätte samamoodi kui teistele. Ka meile on mugavam jätta asjad nii nagu need on, selle asemel, et püüda tuua muutust ümbritsevas maailmas. Või siis võrdleme endid teiste ja nende võimekusega ning kasutame seda ettekäändeks enda vastutuse eest põgenemisel.
Huvitav, kuidas jüngrid neist lugudest aru said? Kas see haldur, kes lihtsalt konserveeris talle usaldatud varanduse, sümboliseeris juutide juhte? Kas nende kätte polnud usaldatud Jumala Sõna rikkusi ning kas nad polnud vägagi tulemuslikult osanud selle matta oma traditsioonide alla, takistades Sõna õnnistuse paljunemist tavainimeste keskel? Ja kas sellega tahetakse hoiatada jüngreid tegemast samalaadset kohutavat viga evangeeliumi käsitlemises ajal, kui Kristuse tulek tundub viibivat?
Eelmise lõigu teemat jätkates, rõhutab Jeesus siin kahte asja: keegi ei tea, millal Ta tagasi tuleb. Ja sel ootamise ajal peaksime elama nii, nagu tuleks Ta juba täna.
Leiame tekstist ka väga tõsise hoiatuse. Mida tähendab Jeesusele ustavaks jäämine? Tänase teksti kohaselt tähendab see selle varanduse täisvõimsuse vallandamist, mille Jumal on meie kätte usaldanud. Evangeeliumi sõnumit ei jäetud koguduse hoolde mitte selleks, et viimane selle konserveeriks; vaid see tuleb vallandada maailma sellisel viisil nagu Õpetaja seda ilmselgelt kavatsenud oli (s 21,23). Nii nagu Jeesus seda tegi siin maa peal olles. Kui ajame Isandale ustavaks jäämise segi “konservi” valmistamisega, siis saavad selle loo lõpus öeldud hoiatused (s 30) meile kohutavaks väljakutseks .
Selle kommentaari autor: APÜ