Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 27:57-66
Jeesus maetakse kaljuhauda57Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger.
58See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.
59Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse
60ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.
61Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad istusid haua vastas.
62Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde kokku
63ja ütlesid: „Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: „Mina ärkan kolme päeva pärast üles.”
64Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus hullem kui esimene.”
65Pilaatus lausus neile: „Siin on teile valvesalk. Minge ning pidage valvet, nii nagu oskate!”
66Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos valvesalgaga pitseerisid kivi.
Kaifas ja tema kaaslased ei salanud kordagi, et Jeesus tegi tõelisi imetegusid - ei surnute äratamist või teisi, milledega kaasnesid pealtnägijate tunnistused. Aga nad uskusid, et need imeteod lõpevad, kui Jeesus on tapetud ning siis saavad nad endisel viisil jätkata oma usujuhtide positsioonil, tasakaalustades reaalpoliitikat ja pidades häid suhteid roomlastega.
Paljud, kes väliselt tõrjuvad kristlikku sõnumit, usuvad tegelikult, et see on tõsi. Nende hirm võib lihtsalt tugevam olla, kui teiste usk, kes sõnumi on vastu võtnud.
Ka praeguses maailmas võib juhtuda, et kriisiolukorras ilmuvad kusagilt välja inimesed, kelle abi ja oskused osutuvad lahendamisel otsustavaiks. Ja teised, kes muidu on kogu aeg pildis olnud ja kellele on loodetud, on korraga kadunud.
Just nii tuli esile Joosep Arimaatiast (s 57-60), rikas suurkohtu liige, kes oli siiani olnud Jeesuse salajane järgija (Jh 19:38). Sel kõige ohtlikumal ja raskemal hetkel, astub ta avalikult välja Jeesuse jüngrina. Jeesus oli surnud ja maetud, “süsteem” võidutses ning Joosepil polnud sellest mingit kasu saada, küll aga võis ta kaotada kõik. Aga ta oli kõigutamatu. Ta võiski olla ainus terves Jeruusalemmas, kes omas piisavalt mõjukust, et jõuda Pilaatuseni ja küsida endale Jeesuse ihu. Ning Pilaatus nõustus.
Seejärel too salajane usklik rahvaesindaja organiseerib Jeesusele kuningliku matmise,võidmise, ning puutumatu hauakambri. Maarja ja Jeesuse ema jälgisid toimuvat eemalt märkides ära koha, kuhu Joosep nende Issanda mattis. Armastus on tugevam kui surm.
Joosepi tegevus tegi temast esimese jüngri, kes teenis ristilöödud Kristust.
Ilmselt sobis ka nii roomlastele kui juutidele hästi, anda Jeesuse ihu Joosepile. Roomlased ei pidanud tegelema laguneva surnukeha kaitsmisega metsloomade eest, juutide jaoks ei jäänud ristil rippuv kurjategija varjutama nende Paasapüha. Pealegi oli Joosepil olemas haud, ning Matteus kirjeldab väga täpselt selle sulgemist. Pilaatuse pandud valvesalk oli viimane lihv Jeesuse teema lõpetamiseks.
Kõik need detailid on aga olulised tunnistajad. Jeesuse vastased tegid kõik võimaliku Jeesuse hauast äraviimise välistamiseks, sest nad uskusid Jeesuse sõnu rohkem kui jüngrid, et kolme päeva möödudes Jeesus tõuseb surnuist üles. Nad tahtsid olla kõigiti kindlad - sellega aga andsid nad aga kindla aluse faktile, et Jeesus ei saanud hauast kaduda muidu kui Jumala ülestõusmise väe läbi!
Selle kommentaari autor: APÜ