Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumala pühadus ning inimese lubadused

Reede, 14. Aprill 2023

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 23:1-26

Voorusevastased eksimused
1Ükski ei tohi võtta oma isa naist ega tõsta üles oma isa hõlma!
Need, kes ei tohi tulla kogudusse
2Issanda kogudusse ei tohi tulla see, kes on kohitsetud pigistuse läbi või kellel on suguti ära lõigatud.
3Värdjas ei tohi tulla Issanda kogudusse, isegi mitte ta kümnes põlv ei tohi tulla Issanda kogudusse.
4Ammonlane ja moab ei tohi tulla Issanda kogudusse, isegi mitte kümnendas põlves ei tohi nad tulla Issanda kogudusse, mitte iialgi,
5sellepärast et nad ei tulnud teile teel vastu leiva ja veega, kui te lahkusite Egiptusest, ja et ta palkas su vastu Bileami, Beori poja Petoorist, Mesopotaamiast, sind needma.
6Aga Issand, su Jumal, ei tahtnud kuulata Bileami, vaid Issand, su Jumal, muutis needuse sulle õnnistuseks, sellepärast et Issand, su Jumal, sind armastas.
7Ära küsi mitte iialgi nende õnnest ja heast käekäigust kogu oma eluaja!
8Ära põlga edomlast, sest ta on su vend! Ära põlga egiptlast, sest sa oled olnud võõras tema maal!
9Lapsed, kes neile sünnivad kolmandas põlves, võivad tulla Issanda kogudusse.
Puhtusenõuded sõjaleeris
10Kui sa asud sõjaleeri oma vaenlaste vastu, siis hoidu kõigest, mis on kurjast!
11Kui su hulgas on mees, kes ei ole puhas öösel juhtunu pärast, siis mingu ta väljapoole leeri; ta ei tohi tulla leeri.
12Aga õhtu jõudes ta pesku ennast veega, ja kui päike on loojunud, siis ta võib leeri tulla.
13Väljaspool leeri olgu sul üks paik, kuhu sa välja käid.
14Ja sul olgu labidake su relvade juures; kui sa väljas kükitad, siis kaeva sellega auguke ja kata kinni oma roe.
15Sest Issand, su Jumal, kõnnib keset su leeri, et päästa sind ja anda sinu vaenlased su kätte; seepärast olgu su leer püha, et ta ei näeks su juures mitte midagi sündsusevastast ega pöörduks sinust ära.
Mitmesugused seadused
16Orja, kes oma isanda juurest on põgenenud sinu juurde, ära loovuta tema isandale!
17Ta asugu su juurde, sinu keskele paika, mille ta valib mõnes su väravaist, kus temale meeldib; ära tee temale liiga!
18Iisraeli tütarde hulgas ei tohi olla pühamu hoora ja Iisraeli poegade hulgas pühamu pordumeest.
19Sa ei tohi viia hoora palka ega koera hinda Issanda, oma Jumala kotta mõneks tõotusohvriks, sest ka need mõlemad on jäleduseks Issandale, su Jumalale.
20Oma vennalt ära võta kasu rahalt, elatustarbeilt või kõigelt muult, millelt saab võtta kasu!
21Võõrale sa võid laenata kasu peale, aga oma vennale sa ei tohi laenata kasu peale, et Issand, su Jumal, õnnistaks sind kõiges, mille külge sa oma käe paned sellel maal, kuhu sa lähed, et seda pärida.
22Kui sa annad mõne tõotuse Issandale, oma Jumalale, siis ära viivita seda täitmast, sest Issand, su Jumal, nõuab tõesti seda sinult ja see oleks sulle patuks.
23Aga kui sa jätad tõotuse andmata, siis see ei ole sulle patuks.
24Pea seda, mis su huultelt on välja läinud, ja tee, mis sa vabatahtlikult oled tõotanud Issandale, oma Jumalale, nagu sa oma suuga oled rääkinud!
25Kui sa tuled oma ligimese viinamäele, siis võid süüa viinamarju, nii palju kui sa himustad ja et su kõht saab täis, aga oma taskusse ei tohi sa midagi panna.26Kui sa tuled oma ligimese lõikamata vilja juurde, siis võid oma käega katkuda viljapäid, aga sa ei tohi panna sirpi oma ligimese vilja külge.

Kui oluliseks pead puhtust Jumala ette minnes? Miks?

Kohe teksti alguses kohtame kogudusse puhtusesse puutuvaid seadmisi. Arvatavasti ei järgi tänapäeval enam enamik neid täht-tähelt, samas on vaimulikus võitluses oluline teada - mis võib tulla takistuseks võidu saavutamisel. Jumala kogudus - see, kelle keskel Jumal tahab liikuda ja õnnistada - peab tegema enda osa: hoiduma igat laadi kurjusest

Mitmed on lubanud oma kombeid parandada, peale seda kui on pääsenud mõnest kitsast olukorrast. Endale võib selliseid lubadusi anda, isegi kui teame, et võibolla ei suuda neid pidada; aga kui midagi Jumalale tõotame, siis tuleb arvestada, et Tema ei unusta, vaid arvestab antud sõnaga. Südant kriipiv näide selle kohta Vanas Testamendis on Jefta tütre lugu (Km 11:29-40). Võibolla oleks parem üldse mitte midagi Jumalale tõotada? 

Moosese seaduses on palju juhiseid selle kohta, mille poolest Jumala rahvas peab erinema teistest rahvastest. Näiteks võib tuua mitmesugused toiduga seotud käsud. Jumala rahva eristumise eesmärgiks oli märku anda, et neil on unikaalne roll Jumala päästeplaanis maailma jaoks. Uues Testamendis taolised välised seadused tühistuvad - näiteks Jeesus kuulutas kõik toidud puhtaks (Mk 7:19). Seda eristumise eesmärki Iisraeli rahva ja teist rahvaste vahel arvestades peaksime vaatlema ka tänases tekstis toodud eristumise käske.

Siingi on asju, mis hakkavad silma - näiteks, et edomlaste ja egiptlaste osas on Iisrael käitumisjuhised teistsugused (leebemad), kui muude rahvaste osas. Edomlased pärinesid Eesavist ning Egiptuses sai Jumala rahvas kosuda ja kasvada. Jumal ei unusta midagi ega kellegi tegusid.

Jumal võib ka needuse muuta õnnistuseks - näeme 5Ms 23:6. Ta teeb seda, sest armastab meid.

Saame palju õppida ka sõjaleeris kehtivate käskude läbi. Tol  ajal ei olnud mingit muud seadust peale Moosese seaduse mis oleks sõjameeste elu reglueerinud.

Loeme, et sõjamehele on eriti oluline olla puhas (nii kehalises, rituaalses, kui ka vaimses mõttes). Siit saame teha otsese ülekande meie endi sõdimistesse vaimses maailmas. Kui miski on tulnud meie ja Jumala vahele, oleme ka lahingus jõuetud. Jumalariigi sõjamees peab olema kõigiti puhas, siis on ta võidukas ja Jumala vägi saab tema kaudu toimida.

 Kui oleme andnud Jumalale mingi tõotuse, siis tuleb see ka täita. Uue Testamendi ajastu inimestena ja Jeesuse lunastuse tõttu aga saame ja tohime (isegi oma nõtrust teades) tõotada näiteks, et järgime Jeesust  kõiges; või anname Talle kogu oma elu. Tema lunastustöö teeb võimalikuks alustada uuesti, puhtalt lehelt ka siis kui meie pole suutnud enda lubadust pidada.

 
“Te ei ole enda omad. Te olete kalli hinnaga ostetud. Seepärast austage Jumalat oma ihudes” (1Kr 6:19,20).

Selle kommentaari autor: APÜ