Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 24:1-22
Abielulahutuse seadus1Kui mees võtab naise ja abiellub temaga, aga naine ei leia enam armu ta silmis, sellepärast et ta on avastanud tema juures midagi ebameeldivat, ja ta kirjutab temale lahutuskirja ning annab selle temale kätte ja saadab ta ära oma kojast,
2ja kui siis naine läheb ära ta kojast ja tuleb ning saab teise mehe naiseks,
3aga see teine mees vihkab teda samuti ja kirjutab temale lahutuskirja ning annab selle temale kätte ja saadab tema ära oma kojast, või kui see teine mees sureb, kes võttis tema enesele naiseks,
4siis tema esimene abielumees, kes tema ära saatis, ei või teda tagasi võtta, et ta saaks tema naiseks, pärast seda kui ta on saanud roojaseks, sest see oleks jäleduseks Issanda ees. Ära tee patuseks maad, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks!
5Kui mees äsja on võtnud naise, siis ta ei tarvitse sõtta minna; tema peale ärgu pandagu mingit muud kohustust, ta olgu üks aasta vaba oma pere jaoks ja ta rõõmustagu oma naist, kelle ta on võtnud!
Mitmesugused seadused6Käsikivi, isegi mitte pealmist kivi, ei tohi pandiks võtta, sest see oleks hinge pandiks võtmine.
7Kui tabatakse mees, kes on inimese varastanud oma vendadelt Iisraeli lastelt, orjastab selle ja müüb selle, siis peab see varas surema. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!
8Hoidu pidalitõve nuhtluse eest, et sa täpselt paned tähele ja teed kõike, mis leviitpreestrid teile õpetavad; mis ma neile olen andnud käsuna, seda pidage hoolsasti!
9Tuleta meelde, mis Issand, su Jumal, tegi Mirjamile teel, kui te olite lahkunud Egiptusest!
10Kui sa midagi laenad oma ligimesele, siis ära mine ta kotta temalt panti võtma!
11Jää õue, ja mees, kellele sa laenasid, toogu sulle pant välja õue!
12Ja kui ta on kehv mees, siis ära heida magama ta pandiga,
13vaid anna temale pant tagasi kohe, kui päike loojub, et ta saaks magada oma kuue peal ja sind õnnistada; see olgu sulle õiguseks Issanda, su Jumala ees!
14Ära tee liiga kehvale ja viletsale palgalisele, olgu ta su vendade või võõraste seltsist, kes asuvad su maal su väravais.
15Anna temale ta palk samal päeval, enne kui päike loojub, sest ta on kehv ja ta hing igatseb seda palka, et ta ei hüüaks su pärast Issanda poole - see oleks sulle patuks!
16Isasid ärgu surmatagu laste pärast ja lapsi ärgu surmatagu isade pärast: igaüks surmatagu oma patu pärast!
17Ära vääna võõra ja vaeslapse õigust, ja ära võta pandiks lesknaise riideid!
18Ja tuleta meelde, et sa ise olid ori Egiptuses, ja et Issand, su Jumal, lunastas sind sealt; sellepärast ma käsin sind seda teha!
19Kui sa lõikust kogud oma põllult ja unustad põllule ühe vihu, siis ära mine tagasi seda võtma; see jäägu võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, et Issand, su Jumal, õnnistaks sind kõigis su kätetöis!
20Kui sa raputad oma õlipuud, siis pärast ära otsi oksi läbi; see jäägu võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele!
21Kui sa koristad oma viinamäge, siis ära lase järel noppida; see jäägu võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele!
22Pea meeles, et sa ise olid ori Egiptusemaal, sellepärast ma käsin sind seda teha!
Tänane piiblitekst kirjeldab erinevaid argielu juhiseid Iisraeli rahvale.
On hea uudis, et vastabiellunu ei pea sõtta minema (s 5) ega ka mingit muud pere juurest eemale viivat kohtustust võtma. Abielu on kõige olulisem suhe inimeste vahel ning selle rajamiseks ja toestamiseks on vaja aega võtta. Veelgi enam: Jumala soov on et see tooks palju rõõmu osapooltele. Antud põhimõte on oluline mõtteaine ka praegusetele abielupaaridele: kas ja kuidas oleme võtnud aega oma abielu aluste õigeks ja kindlaks rajamiseks?
Aga mis siis kui abielu puruneb? Mooses, ja ka Jeesus tõdevad, et seegi võib juhtuda. Matteuse evangeeliumis ütleb Jeesus: „Teie kõva südame pärast lubas Mooses teid oma naist minema ajada, algul aga ei olnud see nõnda.” (Mt 19:8). On tähelepanuväärne, et Moosese seadus ei luba mingit edasi-tagasi “proovimist” - mis arvestades naiste madalat positsiooni tollases ühiskonnas võis vägagi tõenäoliselt juhtuda.
Edasi näeme, et erilist rõhku pannakse nende aitamisele, kes on hädas või abitud, meelde tuletatakse ka võõramaalasi ning nende õiglast kohtlemist. Praeguses lääne ühiskonnas võib üsna lihtsalt juhtuda, et seadusesätted lähevad risti sellega, mis inimesele tegelikult parim oleks. Sellisel juhul saab ükiskisiku tasandil olukorda leevendada tegutsedes inimlikkusest ja ligiesearmastusest lähtuvalt.
Iidses maailmas (aga mõnes kohas praegugi) maksti töötegijale palka päevatöö lõpus. Ka Mooseses seadus rõhutab, et viletsate olukorda tuleb leevedada kohe, “enne kui päike loojub”. Tollases ühiskonnas olid orvud, lesed ja võõramaalased need, kellel oli kõige vähem katet ja kaitset ühiskonnas, kelledel polnud hoolitsejat, aga Jumal ei olnud neid unustanud ning pani vastutuse nende vajaduste eest hoolitsemisel tervele rahvale - see oli igaühe asi ja vastutus. Taas on tegu aegadeülese põhimõttega meile kõikidele.
Võõramaalased olid need, kes Iisraeli rahva hulka ei kuulunud, kuid näiteks soovisid tundma õppida ja teenida Iisraeli Jumalat. Või olid sattunud rahva hulka sõdade läbi. Neid oli lihtne pidada vaenlasteks, nad olid sageli kaitsetud ja ilma õigusteta ning on hämmastav, et Moosese seadus, mis ühelt poolt käsib vaenlased surmata, sätestab samas tugevalt ka võõramaalaste eest hoolitsemise.
Kõikidele peatükis antud käskudele on antud Jumalalt saadud põhjendused: Iisrael oli ise olnud võõrana võõral maal, kogenud orjust ning tal oli nüüd kohustus mõista ja halastada neile, kes olid samas olukorras.
Teine oluline põhimõte oli see, et Jumala poolt rahvale antud maad ei tohtinud rüvetada. Rüvetamine oli võimalik aga inimeste tegude ja valikute kaudu. Kui rahvas soovis kogeda oma maal Jumala õnnistust, siis ei tohtinud nende keskel olla midagi mis Jumala silmis oli halb. Ei abielurikkumist, ei kehvade survamist, kellegi olukorra ärakastuamist, liigkasuvõtmnist, ülekohut ega õiglusetust.
Jumala nõue oli ja on ka täna: kõrvalda kurjus enese keskelt! (s 6) Abiellu puutuvad rikkumised (s 1-4) on jäledus Jumala ees, mis rikub maa (!) ja käsk on: “Ära tee patuseks maad, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks!” (s 4). Jumal tahab õnnistada oma rahvast maal, mille Tema neile on andnud. Selleks tuleb rahval täita Tema nõuded - ja needsamad põhimõtted kehtivad ka tänases maailmas, maal, kus elame praegu.
Selle kommentaari autor: APÜ