Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 30:1-20
Kahetseja osaks on arm ja õnnistus, vastupanija osaks karistus ja needus1Kui sind tabavad kõik need sõnad, õnnistus ja needus, mis ma su ette olen pannud, ja sa talletad selle oma südamesse kõigi rahvaste keskel, kuhu Issand, su Jumal, sind hajutab,
2ja sa pöördud tagasi Issanda, oma Jumala juurde ja kuulad tema häält kõiges, nõnda nagu ma täna sind käsin, sina ja su lapsed, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest,
3siis pöörab Issand, su Jumal, su saatuse ja halastab su peale ning kogub sind taas kõigi rahvaste hulgast, kuhu Issand, su Jumal, sind on pillutanud.
4Isegi kui su hajutatud oleksid taeva servas, kogub Issand, su Jumal, sind sealt ja toob sind sealt ära.
5Ja Issand, su Jumal, toob sind sellele maale, mille su vanemad pärisid, ja sina pärid selle; ja ta teeb sulle head ning sigitab sind rohkem kui su vanemaid.
6Ja Issand, su Jumal, lõikab ümber sinu südame ja sinu järglaste südamed, et sa armastaksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, et sa võiksid elada.
7Ja Issand, su Jumal, paneb kõik need needused su vaenlaste peale, su vihameeste peale, kes sind taga kiusavad.
8Sina aga kuulad jälle Issanda häält ja teed kõigi tema käskude järgi, mis ma täna sulle annan.
9Ja Issand, su Jumal, annab sulle ülikülluses head kõigis su kätetöis, su ihuvilja, karja juurdekasvu ja maa vilja poolest; sest Issand on siis jälle rõõmus sinu pärast, millest sinul on kasu, nõnda nagu ta oli rõõmus sinu vanemate pärast,
10kui sa kuulad Issanda, oma Jumala häält, pidades tema käske ja määrusi, mis on kirjutatud sellesse Seaduse raamatusse, kui sa pöördud Issanda, oma Jumala poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.
11Sest see käsk, mille ma täna sulle annan, ei ole sulle raske täita ega kättesaamatu.
12See ei ole taevas, et sa peaksid ütlema: „Kes läheks meie eest taevasse ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?”
13Ega ole see mere taga, et sa peaksid ütlema: „Kes läheks meie eest mere taha ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?”
14Vaid sõna on sinule väga ligidal, sinu suus ja sinu südames, et seda täita.
15Vaata, mina panen täna su ette elu ja hea, surma ja kurja,
16kui ma täna sind käsin armastada Issandat, oma Jumalat, käies tema teedel ja pidades tema käske, määrusi ja seadlusi, et sa võiksid elada ja paljuneda, ja et Issand, su Jumal, õnnistaks sind sellel maal, kuhu sa lähed, et seda pärida.
17Aga kui su süda pöördub ja sa ei kuula, vaid lased ennast ahvatleda ja kummardad teisi jumalaid ning teenid neid,
18siis ma annan täna teile teada, et te tõesti hukkute; te ei ela kaua sellel maal, kuhu sa lähed üle Jordani, et minna seda pärima.
19Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada,
20armastades Issandat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole! Sest see on su elu ja su päevade pikkus, et sa võiksid elada maal, mille Issand on vandega tõotanud anda su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.”
Jumal tahab, et Tema andestus ulatuks kõikideni - viimselt ka mässajate ja vastupanijateni, kui nad seda soovivad, ja Jumala päästetöö ei päädi pelgalt andestamise faktiga. Jumal taotleb täielikku taastamist. Ta kuuleb hädaliste ja patuste hüüdmist juba siis kui nood veel väga kaugel on ( s 3), toob nad koju tagasi ning annab neile elupaiga; tugevdades ja parandades nende võimalusi pidevalt kogu protsessi vältel (s 5)! Üksnes arm võib esile tuua tõelise muutumise – ei miski muu. Ja Jumal tahis armu anda.
Aga Jumal ei paku odavat armu, vaid osutab seda selleks, et rahva pühendumine sõnakuulelikkusele võiks saada uuendatud ( s 10). Jumal ütleb samas väga selgelt, mis juhtub rahvaga, kui nad jäävad südames kangekaelseks ning sõnakuulmatuks.
Samas pole Piibli poolt kirjeldatud ohuolukorrad iial vältimatud, vaid on välditavad. Klassikaline näide selle kohta on Niinive linnas toimunu. Joona kuulutab (Jumala ülesandel) neiel täielikku hävingut, ometi vastab Jumal Niinive meeleparandusele koheselt armu osutamisega.
Ja Tema arm on veel suurem. Juba Moosese kaudu oli Jumal lubanud, et isegi kui Iisrael hajutatakse teiste rahvaste sekka, toob Jumal nad ükskord tagasi nende omale maale, mis antakse neile päriseks. Arm ja ime on see, et kuigi juudid on praeguseks elanud üle 2000 aasta teiste rahvaste seas, on nad ikkagi jäänud rahvaks! Ja nüüd on Jumal neile tagasi andnud ka nende oma maa.
Lisaks tõotas Jumal Moosese läbi, et Ta ise muudab oma rahva südamed nii, et nad hakkavad Teda armastama. Vana Testamendi prohvetid kirjeldasid mitmel erineval moel, et kord tuleb aeg, mil Iisrael pöördub Jumalat vastu võtma.
Jumal valis Iisraeli endale sulaseks, et nende läbi valmistada päästet kõikidele rahvastele. Kahjuks juhtus täpselt nii (nagu ka Jesaja kuulutab), et kuigi Jumal, tahtes näidata oma usaldusväärsust, otsustas teha oma seaduse suureks ja võimsaks, oli Iisrael otsekui kurt ja pime Issanda sulane, kes ei näinud ega kuulnud. Seepärast andis Jumal ise rahva röövlite kätte ja kurjategijate armu alla. (Js 42:19-22)
Jumal tõotab ka prohvet Jesaja läbi, et Ta läkitab välja teise sulase, kes täidab ustavalt Jumala tahet. Selle ustava sulase läbi toob Jumal pääste nii Iisraelile kui kõikidele teistele rahvastele (Js 49:5-6).
Selle kommentaari autor: APÜ