Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 32:36-52
Moosese lahkumislaul36Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba.
37Siis ta ütleb: Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid,
38kes sõid nende tapaohvrite rasva ja jõid nende joogiohvrite veini? Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks!
39Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest.
40Sest ma tõstan oma käe taeva poole ja ütlen: Nii tõesti, kui ma igavesti elan:
41kui ma olen ihunud oma välkuva mõõga ja mu käsi hakkab kohut pidama, siis ma maksan kätte oma vaenlastele ja tasun neile, kes mind vihkavad.
42Ma lasen oma nooled joobuda verest ja mu mõõk hakkab õgima liha, mahalöödute ja vangide verd, vaenlaspealikute päid.
43Ülistage, paganad, tema rahvast! Sest ta maksab kätte oma sulaste vere eest, tasub oma vastastele ja toimetab lepitust oma maale, oma rahvale.”
44Ja Mooses tuli ning rääkis kõik selle laulu sõnad rahva kuuldes, tema ja Joosua, Nuuni poeg.
45Kui Mooses oli rääkinud kõik need sõnad kogu Iisraelile,
46siis ta ütles neile: „Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle Seaduse kõigi sõnade järgi!
47Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida.”
Mooses ei pääse tõotatud maale48Ja Issand rääkis Moosesega veel selsamal päeval, öeldes:
49„Mine üles siia Abarimi mäele, Nebo mäele, mis on Moabimaal Jeeriko kohal, ja vaata Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele päranduseks!
50Siis sa sured seal mäe peal, kuhu sa üles lähed, ja sind koristatakse oma rahva juurde, nagu suri su vend Aaron Hoori mäel ja koristati oma rahva juurde,
51sellepärast et te ei olnud truud minule Iisraeli laste keskel Meriba vee juures Kaadesis, Siini kõrbes, sellepärast et te mind ei pidanud pühaks Iisraeli laste keskel.
52Sa näed küll eemalt seda maad, aga sa ei pääse sinna, maale, mille ma annan Iisraeli lastele.”
Mooses hoiatas rahvas öeldes: “Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida.” (s 36) Jumala sõna pidi olema kogu iisraellaste elu. Aga mil viisil?
Kui rahvas oleks järginud Jumala sõna, oleks neile osaks saanud kõik need õnnistused, mida Jumal tõotas. Neist oleks tulnud maailma kõige targem ja rikkam rahvas, erinevad välised õnnistused oleksid olnud nende osa. Kõik rahvad oleksid neid imetelnud ning mõistnud, et see rahvas oli nii edukas sellepärast, et nad järgivad Jumala seadusi.
Iisraellaste päralt oleksid olnud ka vaimulikud õnnistused. Nad oleksid veel paremini tundma õppinud Jumalat ja Tema ilmutust. Oleksid Temast tunnistanud , kuidas Jumal on tulnud ja asunud elama oma rahva keskele.See oli ka Jumala soov: “Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba.” (s 32)
Jeesus ütles omaaegsetele juutidele, et kui nad oleksid uskunud Moosest, oleksid nad uskunud ka Temasse, sest Mooses kirjutas Temast. Aga kuna nad ei uskunud Moosese poolt kirjapandud seadusi, ei uskunud nad ka Jeesuse kõnesid (Jh 5:46 -47). Kuigi Jeesus täitis kõik ettekuulutused, mida prohvetid olid öelnud tulevase Päästja kohta, ei uskunud enamik juute Temasse.
Mooses ise oli jõudnud oma elu viimastesse päevadesse ning ka siin räägib Jumal temaga nagu mees oma sõbraga. Jumal annab täpsed juhised, kuhu Mooses peab edasi minema, et veel enne oma surma näha seda maad, mille poole ta rahvast juhtides terve oma elu oli püüelnud. Inimlikult tundub ääretult kurb, et talle antakse näha, aga tema ei saa selle maa pinnale astuda. Siit näeme, et Jumal ei tee oma pühaduse osas kompromisse - ka mitte nii ustavale sõbrale kui seda oli Mooses. Kogu sõprusest hoolimata, oli see ikkagi karistus sõnakuulmatuse eest.
Mooses alistub ega kauple Jumalaga, vaatamata nendevahelisele lähedasele osadusele. Nii Väljarändamine kui ka kõrbeteekond oli olnud piisavaks õppetunniks, et mõista kui palju kõrgem ja aukartust äratavam on Jumal ning kui tühine on inimene Tema ees. Ja Jumala sõna tunnistab Moosesest, et ta oli alandlikum kõigist inimestest maa peal (4Ms 12:3)
Selle kommentaari autor: APÜ