Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 9:35-10:4
Jeesuse kaastunne rahva vastu35Ja Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades kõik haigused ja kõik nõtrused.
36Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.
37Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe.
38Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!”
Jeesuse kaksteist apostlit1Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.
2Nende kaheteistkümne apostli nimed on aga need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend, ja Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend,
3Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja tölner Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus,
4Siimon Kananaios ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis.
Jeesuse keskseks sõnumiks oli Jumala riigi tulek. See oli hea sõnum, mis kehastus Jeesuses, Tema õpetuses, jutlustes ja tervendamistes (salm 35). Vaadates oma rahvale kuningriigi valguses, nägi Jeesus seda tühjana, ilma keskmeta. Rahvas oli saagiks jumalatutele jõududele (kimbutatud, vaevatud), võimetu ennast kaitsma (abitu), nagu “kari ilma karjaseta” (salm 36). See ei olnud mitte põllumajanduslik analoogia, vaid Vana Testamendi kujund Iisraelist ja selle juhtide läbikukkumisest (4Ms 27:17; 1Kn 22:17; 2Aj 18:16; Sk 10:3 ).
Jeesus oli sõna otseses mõttes läbinisti liigutatud nende inimeste olukorrast, keda Ta oma rännakutel kohtas. Rahvas vajas hädasti oma tõelist kuningat.
Paljudes riikides kogevad inimesed ka praegu sarnast kombinatsiooni vaesest, jõuetust ja sageli rõhutud enamusest ning korrumpeerunud, vägivaldsetest või ebapädevatest juhtidest, mis viib järjest suurema vägivallani. Rikastes riikides toimib teistsugune kombinatsioon ja tühjus: mõttetu tarbimine, üldise heaolu kahjustamine ning juhid, kellel on puudu toimivate muutuste jaoks vajalikust moraalsest nägemusest. Mõlemad variandid on aga solvanguks Jumala riigile.
Kui jagame oma ühiskonnale Kristuse nägemust, oleme kutsutud seda tegema Tema viisil - mis ei olnud ei kohut mõistev ega erapooletu, vaid tulenes sügavast kaastundest. See jumalik kaastunne viis tegudele - Jeesus saatis oma jüngrid osa võtma Tema missioonist ja seda Tema väes. Jügrid ei ole kari ilma karjaseta, sest nad kogevad suure Karjase hoolt ja täidavad Tema ülesannet (Joh 10: 27-29; 1Pt 5:2-4). Ainult siin, Matteuse evangeeliumis, kutsutakse neid kahteteistkümmet apostliteks (salm 2). See pole juhuslik vaid Jeesuse poolt moodustatud uuendatud Iisraeli tuumik saadetakse välja teenima.
Lõikus, millest Jeesus räägib (salm 37), ei ole mitte viimne kohtupäev, vaid osutab rahvale jumalariigi kuulutamise ülesande ulatust. Jeesus ei kalkuleeri kuulajaskonna vastuvõtlikkuse üle, kes tegelikkuses osutusid kangekaelseteks ja vastupanijateks. Jeesus osutab hoopis kaastunnet, ega kalkuleeri – ja see on oluline meeldetuletus meilegi!
Olles esmalt Jeesuse poolt kutsutud ühisesse palvesse (salm 38), leiavad jüngrid (ja ka meie), et nad on muutunud omaenese palvete vastuseks.
Selle kommentaari autor: APÜ