Psalm 110 on hämmastav prohvetlik psalm, mis vaatab ajas ettepoole, Jeesuse Kristuse kui ülima Preester-Kuninga lihakssaamisele ning ülendamisele. Issanda poolt armastatud kuningana, aimab Taavet Jeesuse, Kuningate Kuninga tulekut. Pole siis ime, et psalm voolab üle piibellikest vastukajadest, mis pakuvad rikkalikku tõlgendusvõimalust.

Taaveti Issanda ja Messia julgeolek vaenulikus maailmas on rajatud Jumala enese meelevallale (s 1,2). Tema vaenlasi võib olla suur hulk, kuid Jumala väge nende arvukus ei mõjuta, tal on Issanda paremal käel täielik julgeolek. 

“Parem käsi” on austuse sümbol. Jumal austab neid, kes austavad Teda (1Sm 2:30).  Ja kuigi Jumal asetab Taaveti Issanda oma paremale käele, tunnustab Taaveti Issand Jumalat enda paremal käel (s 5). See on tervikliku suhte tunnus. Ja Issand austab ka meid - selleks, et oleksime võimelised austama Teda.

Jumal austab Taaveti Issandat kahel viisil: kõigepealt asetab Ta tema vaenlased ta jalge alla (s 1), kuid kui see sünnib, siis toimib ta “preestrina Melkiseedeki korra järele” (s 4). Jeesus Messiana, ei taotlenud oma vaenlaste maapealt minema pühkimist, vaid nende muutumist. Kui meie, tema rahvana, võtame omaks selle preestri rolli, valmistab Jumal meile laua  meie vastaste silme all (Ps 23:5). 

Teiseks uuendab Jumal tema noorte väe (s 3). Nooruslikkuse kaotamine on suurem kaotus kui krooni või trooni kaotamine. Taaveti Issandale kinnitatakse nooruse “kastet” (s 3). Preestriseisus, või ka kutsumine hoolida ja juhtida inimesi Jumala juurde, on nooruslikkuse saladus- ka meie jaoks.

Inimene võib kergesti kaotada arusaamise kui imeline on Jumala tegu meie heaks. On hea, kui meid ikka ja jälle haarab värske imetlus Jeesuse isiku üle - kui mitmekülgne Ta on, mida Ta on teinud - kõike seda rõhutab tänane psalm, maalides rikkaliku pildi Messiast, täis tähendust ja mõistaandmisi. 

Siin on vallutav kuningas, kes täiel jõul juhib oma rahvast; pühaduses ja auhiilguses - ja teeb seda ka täna. Näeme siin ka müstilist preester kuningat - keda ümbritsev vaikus viitab Tema päritolule ja surmale, kooskõlale sellega, kes oli veel kõrgemast seadmisest kui Aaroni ja tema poegade ülempreestriamet ja kelle preesterlus kestab igavesti (1Ms 14:18-20; Hb 5:5-10; 7:26). 

Meile osutatakse Messia igavest loomust, Teda, kes on täiesti üks Jumalaga, liiga suursugune ja ülev et võiksime seda täielikult hoomata! Ometi võime Talle ka ligineda - kui Päästjale ning sõbrale.