Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 10:34-42
Rahust ja mõõgast34Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka,
35sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast,
36ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed.
37Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.
38Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt.
39Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.
Jüngri vastuvõtmise palgast40Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja.
41Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga, ja kes õige vastu võtab õige inimese nime tõttu, saab õige inimese palga.
42Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma.”
Jeesus ei tulnud maa peale rahu tooma. Usk ei tekita lepitust ja üksmeelt ühiskonnas, vaid sellest sünnib erimeelsusi ning võitlemist. Usu pärast lõhenemine tabab isegi perekondi ning vaenlased võivad elada su enda kodus.
Sellises võitlemises on kõige olulisem jääda Kristusele truuks. Alles sellejärel tulevad kõik muud ustavaks jäämised: isegi armastus oma perekonna vastu. Ja kui peaks tekkima olukord, kus meid sunnitakse valima kas armastame oma vanemaid ja/või lapsi rohkem kui Jeesust, peaksime valmis olema hülgama isegi oma perekonna, Jeesuse pärast.
See, kes siis hakkab oma ela kaitsma ning üritab teha kompromisse usu suhtes, kaotab kõik.
Tänases kirjakohas esitab Jeesus terve rea erakordseid väiteid. Paljud kaasaegsed inimesed nimetaksid neid otsesõnu pöörasteks!
Kõigepealt väidab Jeesus, et Tal on Jumala ees unikaalne staatus (s 32), mis mõjutab kõiki inimesi, kes Teda või Temast kuulevad (s 32,33,40).
Ta ütleb, et Tal on tohutu mõjuvõim maa peal ja taevas (s 32-34). Ta ootab, et inimesed tunneksid ära, kes Ta tõeliselt on, võtaksid Ta vastu (s 40) ning teeksid Ta oma elu kõige olulisemaks prioriteediks (s 37) - kuni selleni, et oleksid valmis Tema pärast isegi surma minema (s 38).
Jüngrid oli olnud tunnistajaiks Jeesuse meelevallast haiguste, kurjade vaimude ja loodusjõudude üle. Kui Jeesus tõesti oli nende kaua oodatud Messias-Kuningas, siis väärib Ta üksnes kõige suuremat pühendumust ning austust (s 37-39).
Jüngritele läksid Jeesuse sõnad väga südamesse (vt Mt 26:33-35), aga ikkagi vedasid nad Teda alt (Mt 26:25). Me kõik veame Teda alt. Oma surma läbi on Jeesus tõestanud oma armastust nii jüngrite kui ka meie vastu; ülestõusmise läbi tõestas Ta oma meelevalda üle kõige ja kõigi (vt Mt 28:16-20), ning Püha Vaimu väljavalamise läbi kinnitas Ta oma jätkuvat pühendumist esimestele jüngritele ja ka meile.
Selle kommentaari autor: APÜ