Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 11:1-10
Jumal ei hülga Iisraeli1Ma küsin siis: Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? Mitte sugugi! Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.
2Jumal pole ära tõuganud oma rahvast, keda ta on ette ära tundnud. Kas te siis ei tea, mida Pühakiri ütleb Eelija loos, kuidas ta kaebab Jumala ees Iisraeli peale:
3"Issand, nad on tapnud sinu prohvetid ja maha kiskunud sinu altarid. Mina üksi olen järele jäänud, ja nad püüavad ka minu hinge."
4Kuid mida ütleb talle Jumala vastus? "Ma olen enesele alles jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees."
5Nõnda siis on ka nüüdsel ajal jääk alles jäänud armuvaliku järgi.
6Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm. [Kui aga tegudest, siis mitte armust, sest muidu ei oleks tegu enam tegu.]7Kuidas siis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud, ent äravalitud on selle saavutanud, aga ülejäänud on paadunud.
8Nõnda nagu on kirjutatud:
"Jumal on andnud neile tuimuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule kuni tänapäevani."
9Ja Taavet ütleb:
"Nende söögilaud saagu neile silmuseks ja püüniseks ja võrgutuseks ja kättemaksuks!
10Nende silmad mingu pimedaks, et nad ei näeks, ja kõverda nende selg jäädavalt!"
Salm 1 annab lühiülevaate sellest kirjakohast. Paulus hakkab otsi kokku tõmbama, mis oli tema peamine mure ptk 9-11. Kas Iisraeli uskmatus ja nii paljude paganate usk tähendab, et Jumala leping Iisraeliga ei kehti enam? Mitte mingi juhul! See on lihtsalt järjekordne vastuhakk Jumalale. Kuid nagu Moosese (9:15), Jesaja (9:29) ja Eelija (11:2-4) ajal ei tähenda selline vastuhakk Jumala tõotuste katkemist.
Pauluse enese prohveti ja apostli kutse tõestab, et Jumal jätkab Iisraeli peale halastamist (s 1–2, 5–6). Ta tõmbab paralleeli enda ja Eelija vahele, mõlemad olid omaenda rahva poolt ära tõugatud ja taga kiusatud (1Kn 19). Kuid isegi kui Iisrael lükkab tagasi Jumala saadikud, jääb Jumala halastus kindlaks (vrd Rm 5:2,10).
Kuid Paulus on sügavalt teadlik, et halastus ei eemalda kohtuotsust. Moosese, Jesaja ja Eelija päevil tekitas arm uskliku vähemuse nende kõrval, kes vastu hakkasid ja kelle üle kohut mõisteti. See on ka 5Mo 32 sõnum, mis kriipsutab Pauluse mõtte alla (vt eilne kirjakoht). Pärast kahetsuse otsimist on Jumala järgmine samm Iisraeli patu suhtes kohtumõistmine.
See selgitab salme 7-10. 5Mo 29:3 ja psalm 69:22–23 on väljendatud Jumala tegutsemispõhimõte, leiab Paulus: Jumal nõustub inimeste poolt valitud vastuhakuga ja teeb teatavaks kohtuotsuse. Ka Taavet (s 9) oli prohvet, kes lükati omaenda inimeste poolt tagasi, rääkimata sellest, et nii tehti ka Jeesusega. Psalmi 69 seostatakse Jeesusega – kõige sagedamini Tema sõnadega ristil: “Mul on janu.”
Selle kommentaari autor: Steve Motyer