Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Ms 42: 25-38
Joosepi vennad lähevad tagasi Kaananimaale25Ja Joosep käskis täita nende kotid viljaga, panna igaühe raha tagasi ta kotti ja anda neile teemoona; ja neile tehti nõnda.
26Siis nad tõstsid vilja eeslite selga ja läksid sealt ära.
27Kui üks oma koti avas, et öömajal eeslile toitu anda, siis ta nägi oma raha, ja vaata, see oli koti suus.
28Ja ta ütles oma vendadele: "Mu raha on tagasi antud, ja vaata, see on mu kotis!" Siis kadus nende julgus ja nad värisesid, öeldes isekeskis: "Miks on Jumal meile seda teinud?"29Ja nad tulid oma isa Jaakobi juurde Kaananimaale ning andsid temale teada kõik, mis neile oli juhtunud, öeldes:
30"See mees, maa isand, rääkis meiega karmilt ja pidas meid salajasiks maakuulajaiks.
31Aga me ütlesime temale: Me oleme ausad mehed, me ei ole maakuulajad.
32Meid oli kaksteist venda, oma isa pojad. Ühte ei ole enam ja noorim on praegu meie isa juures Kaananimaal.
33Ja see mees, maa isand, ütles meile: Sellest ma saan teada, kas te olete ausad: jätke üks oma vendadest minu juurde ja võtke vilja näljahäda pärast teie kodudes ja minge
34ning tooge oma noorim vend minu juurde, et saaksin teada, et te ei ole maakuulajad, vaid olete ausad mehed. Siis ma annan teile venna tagasi ja te võite maal liikuda vabalt."35Ja kui nad oma kotte tühjendasid, vaata, siis oli igaühe rahakukkur ta kotis! Ja oma rahakukruid nähes hakkasid nemad ja nende isa kartma.
36Ja nende isa Jaakob ütles neile: "Te võtate minult lapsed! Joosepit ei ole enam ja Siimeoni ei ole enam ja Benjamini tahate ka võtta. See kõik on tulnud minu peale!"
37Aga Ruuben rääkis oma isale, öeldes: "Võid surmata mu mõlemad pojad, kui ma ei too teda sinu juurde! Anna ta minu hooleks ja ma toon ta tagasi sinu juurde!"
38Kuid tema ütles: "Minu poeg ei lähe koos teiega alla, sest ta vend on surnud ja tema üksi on üle jäänud. Kui temaga teel, mida te käite, õnnetus juhtub, siis saadate mu hallid juuksed murega hauda!"
Nagu tekstist näha, mõistavad vennad, et Jumal on selle olukorra niimoodi sättinud (s 28). Kas nad aimavad, et see on karistus julmuse eest?
Küllap suurenes nende hirm veelgi, kuuldes, et isa ei luba neil Benjamini kaasa võtta.
Tõenäoliselt kahetsesid nad oma tegu Joosepiga – nüüd tuli see neile endile tagasi (vt s 22). Tol ajal kehtis õigluse range seadus – kes valab teise inimese vere, selle enese vere valab inimene (Jumala leping Noaga 1Ms 9:5, 6).
See kirjakoht räägib meile õigluse Jumalast, kes ei lase ebaõiglusel lihtsalt edasi vohada. Pealegi oli Tal Jaakobi poegadega oma plaan – teha neist Iisraeli suguharude juhid. Aga Ta ei saanud seda plaani teostada inimestega, kes olid oma käed määrinud ülekohtuga ega olnud seda kahetsenud.
Joosep, kes oli püüdnud elada jumalakartlikku elu, seati õiglase kohtumõistja rolli oma vendade üle. Tema toimimisviis tekitab mitmeid küsimusi, millele ei ole vastust antud: Mis eesmärgil pani ta raha vendade kottidesse tagasi? Kas selleks, et neid veel suuremasse hingehädasse tõugata? Igatahes näeme, et see koputas kõvasti vendade südametunnistusele. Küllap oli see siiski samm õiges suunas, meeleparanduse poole.
Kas pole see Jumala toimimisviis – avada inimese silmad tema olukorra suhtes, et too võiks leida meeleparandust ja andestust.
Selle kommentaari autor: APÜ