Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 2:1-12
Jeesus teeb esimese imeteo1Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal.
2Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma.
3Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: "Neil ei ole enam veini."
4Jeesus ütles talle: "Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud."
5Ta ema ütles teenritele: "Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!"
6Seal oli aga kuus kivianumat juutide puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt sada liitrit.
7Jeesus ütles neile: "Täitke anumad veega!" Ja nad täitsid need ääretasa.
8Ja ta ütles neile: "Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!" Ja nemad viisid.
9Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on - teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis pulmavanem kutsus peigmehe
10ja ütles talle: "Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles."11See tegu Galilea Kaanas oli esimene tunnustäht, millega Jeesus avaldas oma kirkust, nõnda et ta jüngrid jäid temasse uskuma.Jeesus ajab kaubitsejad templist välja12Pärast seda läks Jeesus koos oma ema ja vendade ja jüngritega alla Kapernauma ja viibis seal mõned päevad.
See oli nende suur päev, kuid me ei tea isegi nende nimesid. Johannese jutuvestmises saab pulm iseenesest ebaoluliseks – see on ainult platvorm Jeesusele, et ilmutada oma au (s 11). Ja just seda ütleb Jeesus oma emale: ema on mures pulma pärast – milline õnnetus, kui vein saab otsa! Kuid Jeesus pole mures mitte päeva, vaid oma „tunni“ pärast. See on meie Jumal! Teeme selle omale selgeks: Jumala lõplik eesmärk ja plaan pole mitte ainult rahuldada meie vajadusi, vaid eelkõige austada oma Poega ja kasutada seejuures meid.
Kuidas see sulle tundub? Parem harju selle mõttega. Oleme kõrvalosatäitjad igaveses armastuse tantsus, milles Isa armastab Poega ja meie oleme vaid ühe kink teisele (Jh 6:39, 17:9,10). Isa näitab armastust Poja vastu, andes meid oma Pojale, ja Poeg, andes meid tagasi Isale. Niisiis on see pulm vaid osa kingist, hea võimalus Jeesusele avaldada ennast.
Miks ta muudab oma meelt? Olles tagasi lükanud ema palve, mis põhines vajadusel, märkab ta suuri anumaid, milles oli vesi kombetalitusteks. Seda vett kasutati rituaalseks puhastuseks (Mk 7:3-4) ja see oli arvatavasti paradoksaalsel moel üsna must. Keegi ei mõelnud tavaliselt selle joomisele. Jeesus kasutab kõike judaismis, et teha inimesi puhtaks Jumala ees, ja muudab selle millekski muuks. Sõnum on selge. See on hea vein, mida hoitakse viimaseks: kui seda on maitstud, ei taha keegi tagasi pöörduda halvema veini juurde, mida serveeriti enne (s 10). Jeesuse hiilgus põhineb tema muutmisvõimel, ta võtab judaismi vee ja muudab selle millekski niisuguseks, millega võib tõeliselt pidutseda.
Ta teeb sama meie eludega. Ta võtab selle, mis on tavaline ja muudab millekski muuks – võib-olla läbi suure valu – sest nii näitab ta oma au.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer