Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 6:1-15
Jeesus toidab viit tuhandet meest1Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea ehk Tibeeriase järve.
2Ja temaga läks kaasa suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta haigetele tegi.
3Aga Jeesus läks mäele ning istus sinna koos oma jüngritega.
4Ent paasa, juutide püha, oli ligi.5Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: "Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?"
6Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.
7Filippus vastas talle: "Isegi kahesaja teenari eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks."
8Andreas, üks ta jüngritest, Siimon Peetruse vend, ütles talle:
9"Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest. Kuid mis sellest saab nii paljudele?"
10Jeesus ütles: "Pange inimesed istuma!" Seal paigas oli palju rohtu. Siis istusid nad maha, seal oli arvult umbes viis tuhat meest.
11Jeesus võttis nüüd leivad, tänas Jumalat ja andis neile, kes maas istusid, samuti ka kalakestest, niipalju kui nad tahtsid.
12Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Jeesus oma jüngritele: "Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku!"
13Siis kogusid nad viiest odraleivast kokku kaksteist korvitäit palakesi, mis oli sööjatest üle jäänud.
14Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: "Tema on tõesti see prohvet, kes peab tulema maailma."
15Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi kuningaks teha, ja ta tõmbus mägedesse üksindusse.
Eespool loetleb Johannes neid märke, mis viitavad Jeesuse omapärale (2:11; 4:54; 7:21; 5:1–9). Kuid siin pole rõhuasetus mitte niiväga tunnustähel, vaid selles, mida Jeesuse õpilased saavad sellest kogemusest õppida. Jeesus on oma jüngrite isand, tänapäeval kutsuksime teda „elutreeneriks“.
Kõigepealt töötab ta Filippusega. Jeesus tahab tema usku proovile panna (s 5,6). Seejärel tuleb Andreas oma väikese usuga. Jeesus näitab jüngritele, et sinepiiva suurune usk on piisav. (Mt 17:30) Seejärel õpetab Jeesus kaastunnet näljase rahvahulga suhtes ja lihtsat usaldust Isa suhtes, kellele ta toob tänu (s 11). Muudes olukordades kolme aasta jooksul koos jüngritega näeme Jeesust kasutamas muid õpetamistehnikaid, nagu tegevuse peegeldamine ja tagasiside andmine, et aidata jüngritel mõtestada kogemusi, mida nad saavad. (Mt 17:19) Nagu iga hea treener kasutab ka Jeesus küsimusi, et soodustada õppimist. Tegelikult võiks ta praeguses olukorras küsida: Miks ma tõin teid sellesse üksildasse kohta? Miks ma lasen ennast segada? Miks mitte rahvahulk lihtsalt laiali saata? Ja mis mõte on selles ülejääkide kokkukogumises?
Niisiis, mida me saame õppida oma ülemõpetajalt? Kasutada lõpuni kõik võimalused? Meil peaks olema kindlus, et ta töötab meiega ka elu tavalistes asjades. Võime oodata, et Püha Vaim kasvatab meie armastust, rõõmu ja rahu. (Gl 5:22,23) Ja siis mõnikord - meie treener võib proovile panna meie usu, kutsudes meid osalema mõnes tema imes (14:12). Ta julgustab meid palves ütlema talle, mida tahame õppida, kuid tema jääb alati suure pildi isandaks. Ta teab, mida me tahame, isegi kui meie oleme vaid ähmaselt sellest teadlikud. Peame rõõmuga vastu võtma tema õpetusviisid, ükskõik, millise ta valib.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer