Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 29:1-14
Jeruusalemma piiramine1Häda sulle, Ariel, Ariel, linn, kus Taavet leeri üles lõi! Lisandugu aastale aasta, tehku seatud pühad oma ringkäiku,
2mina rõhun Arieli: tuleb kurbus ja kurvastus ja ta muutub mulle otsekui ohvrialtariks.
3Ma löön su vastu üles ringikujulise leeri, ümbritsen sind valvega ja püstitan su vastu piiramisseadmed.
4Siis sa räägid maa madalusest ja tasa kõlab põrmust su kõne; siis tuleb su hääl maa seest otsekui vaimul ja sa sosistad põrmust oma sõnu.
5Su vaenlaste hulk on otsekui peenike tolm, rõhujate jõuk lendlevate aganate sarnane. Sest silmapilkselt, äkitselt sünnib,
6et vägede Issandalt tuleb sulle katsumine äikese, maavärisemise ja suure mürinaga, tuulispea ja marutuulega ning hävitava tuleleegiga.
7Ja nagu unenägu, öine nägemus, on kõigi Arieli vastu sõdivate rahvaste hulk, samuti kõik, kes sõdivad tema ja ta kindluste vastu ning ahistavad teda.
8See on, nagu näeks näljane und, et vaata, ta sööb. Kui ta ärkab, siis on ta hing täitmata. Või nagu näeks janune und, et vaata, ta joob. Kui ta ärkab, vaata, siis on ta nõrk ja ta hing on närbunud. Samuti sünnib kõigi rahvaste hulkadega, kes sõdivad Siioni mäe vastu.
Iisraeli pimedus ja silmakirjalikkus9Pidage ja hämmastuge, saage pimedaks ja ärge nähke! Nad on joobnud, aga mitte veinist, nad vaaruvad, aga mitte vägijoogist.
10Sest Issand on valanud teie peale unisuse vaimu ja on sulgenud teie silmad, prohvetid, ning katnud teie pead, nägijad.
11Seepärast on kogu ilmutus teile nagu pitseeritud raamatu sõnad; kui see antakse mõnele, kes kirja tunneb, ja öeldakse: „Loe ometi!”, siis ta vastab: „Ma ei saa, sest see on pitseriga kinni.”
12Või kui raamat antakse sellele, kes kirja ei tunne, ja öeldakse: „Loe ometi!”, siis vastab see: „Ma ei tunne kirja.”
13Ja Issand ütleb: Kuna see rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel ja nende kartus minu ees on ainult päritud inimlik käsk,
14siis vaata, ma teen sellele rahvale veel imet - imelikul ja kummalisel viisil: tema tarkade tarkus kaob ja tema arukate arukus peidetakse.
Linn, mille jumalakartlik kuningas Taavet Iisraelile oli vallutanud ning kuhu ta poeg oli ehitanud templi, on suures ohus. See on Jumal ise, kes lubab tulla vaenuväel, kes piirab linna ja alandab seda. Viimaks muutub olukord linnas nii kitsaks, et saab teoks ka see, mis tundub võimatuna. Need, kes otsisid abi surnute vaimudelt ja ennustajailt (Js 8:19), muutuvad nüüd ise otsekui hauataguse vaimu hääleks (s 4).
Mis võis olla põhjuseks, et Jumal lubab vaenuväel oma ravale läheneda ja taolisel viisil meelde tuletada, et rahva juures on asjad väga viltu? Oli see rahva pimedus, kurtus, nürimeelsus ja tuimus (s 9-12)? Jesaja mainib just neid asju kordvalt oma kuulutustes ( Js 6:9-10; Js 42:18-20). See, kelle süda on tuimunud, ei ela ega käi enam õiges tunnetuses, ja nii võib juhtuda isegi terve rahvaga. Peale selle saavad sellistest juhtidest vale valguse andjad teistele.
Jah, väliselt ei pruugigi midagi muutunud olla - ka selline rahvas või kogukond tuleb jätkuvalt kokku ja teenib Jumalat, kuid sisulises pooles on suur erisus - ajapikku muutub terve nende teenimisalld ja ka selle olemus (s 13).
Kas on võimalik, et taolisesse ohtu langeb ka Kristuse kogudus - kus ülistus muutub rutiinseks rituaaliks ning vaimulike jutlused ja üleskutsed on inspireeritud enam inimlikust pärimusest kui Vaimust? Kindlasti. Paulus hoiatas, et kes arvab end seisvat, peab olema valvas, et ta ei langeks (1Kr 10:12).
Samas aga võime tänada ja kiita Jumalat, kes imepäraselt võib peatada ka vaenutsevate jõudude invasiooni (s 7-8). Tänagem Teda jätkuvalt, et Ta on kurjust pidurdamas ka praegu selleks, et meie saaksime puhta meelega teenida Teda ning kuultada Tema nime.
Selle kommentaari autor: APÜ