Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ts 2:1-16
Apostel meenutab töö algust Tessaloonikas1Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et see ei ole läinud tühja.
2Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid teotati Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada Jumala evangeeliumi suure võitlusega.
3Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega pettusest.
4Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.
5Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.
6Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad; vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma lapsi;
8nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te olite saanud meile armsaks.
9Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime teile Jumala evangeeliumi.
10Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;
11nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi
12julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.
13Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis on tegev ka teis, kes te usute.
14Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest teiegi olete saanud kannatada oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,
15kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,
16takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.
Kord ütles üks misjonär, et talle meeldis töötada kohtades, kus vastukaja sõnumile oli väike, sest ta teadis siis, et need, kes pöörudsid ei teinud seda tema, vaid Jumala toimimise põhjal nende elus. Samalaadne on ka Pauluse sõnum tessalooniklastele.
Evangeeliumi sõnumi kuulutamise suhtes oli seal sedavõrd palju vastuseisu, et iga pöördumine oli tõesti üleloomulik sündmus. Paulus oli veendunud et evangeelium omab tõelist väge ega vaja mingeid trikke või meelitamist (s 3).
Pauluse töömeetodite avatus on väljakutseks neile, kes on nii innukad inimesi kirikusse saama, et selle nimel lahjendavad ära evangeeliumi sõnumi või ei räägi üldse jüngriks olemise raskustest. Tessalooniklased aga ei jätnud usku isegi tagakiusu tingimustes.
Pauluse ütlus - Jumalale ja mitte inimestele meelepäraselt rääkimise kohta, ei tähendanud sugugi, et ta hoolis rohkem sõnumist kui tessalooniklastest. Ta tõendab, et tema armastus nende vastu väljendub selles, et lisaks hea sõnumi kuulutamisele oli ta valmis neid teenides ka ohvreid tooma. Ta jagas nii oma elu, kui ka sõnumit. Paulus tegi tööd, enda vajaduste täitmiseks, kuid osutas sama hoolt ka neilem mitte-veel-uskujatele pagante hulgast, just nii, nagu hoolitseks lapsevanem oma laste eest (s 7-8). Pauluse armastus Jumala ning inimeste vastu ei läinud iial vastuollu, vaid andsid koos toimides tunnistust evangeeliumi mõjust.
Ka tänane tekst lõpeb Jumala viha mainimisega. Kui eelmises lõigus Paulus rõõmustas, et tessalooniklased olid sellest pääsenud, siis tänases tekstis räägib ta neist, kes jäävad Jumala viha alla sellepärast, et kiusavad taga kristlasi. Just see asetab kogu kristliku teenimisöö väga tõsisesse konteksti. Vaatamata vaenamistele on kristlikus teenimises alati kesksel kohal inimeste päästmine Jumala viha alt, sest Jeesus suri meie eest.
Selle kommentaari autor: Ray Porter