Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 4:1-13
Jumala rahva hingamisse pääsemisest1Kartkem siis, kuni tõotus saada tema hingamisse on veel jõus, et kedagi teie seast ei leita maha jäänud olevat!
2Meile on kuulutatud evangeeliumi nõnda nagu neilegi, kuid kuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see ei talletunud usu läbi kuulajaisse.
3Meie aga, kes oleme uskunud, saame hingamisse, millest ta on öelnud: „Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” Kuigi Jumala teod on olnud valmis juba maailma rajamisest peale -
4kusagil on ju öeldud seitsmenda päeva kohta nõnda: „Ja Jumal hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest”,
5siin aga: „Nad ei saa minu hingamisse”.
6Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -,
7siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: „Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”
8Sest kui Joosua oleks nad viinud hingamisse, siis ta ei oleks rääkinud pärast seda ühest teisest päevast.
9Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees,
10sest kes läheb tema hingamisse, see hingab ka ise oma tegudest, nii nagu Jumal oma tegudest.
11Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse, et keegi ei langeks sellesama sõnakuulmatuse eeskujul!
12Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja.
13Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees - tema ees, kellele meil tuleb aru anda.
Nii nagu apostel Paulus (1Kr 10: 1-13), näeb ka Heebrea kirja autor Iisraeli väljarändamist kristlase elu võrdpildina. Hingamine, millesse meid kutsutakse sisenema, on Jumala enda õndsus, kes hingas oma loomistööst (s 4).
Mis on see hingamine (s 1)? Arm on hingamine. Ei ole olemas midagi, mida võiksime teha, et seda välja teenida, ning midagi, mis sunniks Jumalat oma pakkumist tagasi võtma. Me lihtsalt hingame / puhkame Tema armus. Tõotatud maale jõudmine oli heebrealaste jaoks pilt kohalejõudmisest, kuid see ei tähendanud, et nende kohustus austada ja kuuletuda Jumalale, oleks lõppenud. Iisrael pidi argielus õppima, mida Tõotatud maal elamine reaalselt tähendas. Nende hingamine, nii nagu ka meie oma, kuulub ka tulevikku, mitte ainult minevikku. Ja see kuidas nemad ja ka meie oma Jumala usaldamise teekonda jätkame näitab, mil määral oleme tegelikult sisenenud pääste vastuvõtmise reaalsusesse.
Tänases tekstis on rõhk Jumala hingamisse sisenemisel. Paradoksaalselt on vaja jõupingutust, kui tahame selle puhkamiseni / hingamiseni jõuda (s 11). Eesmärgiks on puhata oma tööst (s 10), kuid sellesse puhkamisse jõudmine, tähendab tööd. Kogu meie pääste on Jumala tegu, kuid see vajab meie vastust. Ja kui Tema räägib, ei tohi me enda südant kõvaks teha.
Samamoodi - kui inimese hindamise aluseks on tema usuelu kvaliteet, siis “hoolas olemiseks (eesti k Piiblis “kartmiseks ) ” (s 1) või “agar olemiseks” (s 11) ei piisa kui öeldakse endale “Ah võta rahulikult, ja lase Jumal tegutseb!” Jumala töö on muuta meid pühadeks. Ja samamoodi ei saa ka ükski kristlane mitte midagi tehes loota lihtsalt, et ta muutub päevast päeva elades Kristuse sarnaseks. Kristlane olla tähendab järjepidevat pingutust, sellel on hind. Selleks et jõuda Jumala rahva hingamisse, tuleb usklikel teha omapoolne pingutus,
Hingamispäeva reeglid
Sõna “hingamispäev” tuleb heebreakeelsest sõnast, mis tähendab “lakkama”. Esimene viide sellele mõistele on 1Ms 2:1-3, kui Jumal katkestas oma loomisetöö seitsmendal päeval.
Selles tekstis ei räägita otseselt hingamispäevast, ning ei mainita ka puhkamist - ning üks viis seda tõlgendada on aktsepteerida selgitus, et Jumal tegeleb nüüd teistsuguse tööga - oma loodud maailma ülalhoidmisega.
Neljas käsk ( 2Ms 20: 8-11) tutvustab samuti puhkamise mõistet. Ning siin on taustaks arusaamine, et elu on palju enamat kui töötegemine, ning et puhkamises hingamises - on elu eesmärk.
Seda käsku laiendatakse 2Ms 31:12-17 selgitusega, et hingamispäeva pidamine on osaks ja tähiseks Jumalaga sõlmitud lepingu pidamisest.
3Ms 25:1-7 - lisatakse sellele mõttele sabatiaasta: kuuletumine terve aasta vältel, mil haritav maa tuli jätta vaestele kasutada. Selline õpetus (mida järgisid väga vähesed), rõhutas veelgi mõtet, et Iisraeli rahvas elas Jumala juhtimise all, ja see Jumal hoolib vaestest.
Hingamispäev Vanas Testamendis:
Hingamispäeva pidamine pidi iisraellastele näitama, et :
- elu on enam kui töö ja raha
- nemad olid kutsutud elama oma elusid Jumala rahvana
- maa kingiti neile kasutamiseks, aga seda tuli teha kooskõlas Jumala eesärkidega
Prohvetid riidlesid rahvaga, kui need põhimõtted hüljati.
Hingamispäev Uues Testamendis
Uues Testamendis nimetatakse hingamispäeva sageli seoses variseridega, kes oli jõudnud äärmusesse püüdes määratleda mida võis lugeda töötegemiseks - nii tahtsid nad kindlustada, et ei nemad, ega ka keegi teine ei riku Vana Testamendi reegleid.
Jeesuse käitumine
Reeglina pidas Jeesus hingamispäeva, minnes sel päeval sünagoogi teenistusele ( Lk 4:16). Samas aga ei aktsepteerinud ta variseride poolt püstitatud piiranguid. Vastupidi, Jeesus rõhutas hingamispäeva aluseks olevat eesmärki: olla tööriistaks Jumala käes.
Hingamispäeva pidamine tõeliseks sisuks ei olnud seadusega määratud piirangutest kinni pidamine, vaid rõõmsa vabaduse kogemine. Mõistmine, et elu on palju enam kui töö ja rahateenimine. Hingamispäev tehti inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks (Mk 2:27).
Hingamispäeva pidamise vaatlus Piiblis tõstatab kaasajal meie jaoks olulised küsimused:
- Kas meie piroriteedid on õiges järjekorras? Kas ka meie elustiilist on näha, et töö ja rahateenimine ei oma peamist tähtsust?
- Ehk oleme meiegi variseride kombel välja mõelnud enda “hingamispäeva reeglid” Ning kas kritiseerime neid, kes meie reegleid ei pea?
- Millisel kohal on puhkamine meie elus?
- Kas meie elustiil peegeldab Jeesuse prioriteete?
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner