Kui eile mõtlesime vana elustiili “riietele” , mis tuli seljast võtta, siis tänane tekst näitab meile seda, mida nüüd selga panna: teod ja suhtumised, mis on kohased Jumala valitud rahvale (s 12).

Eelnevad salmid kinnitavad, et oleme osa Jumala uuest rahvast. Aga alati ei ole meil sellist tunnet. Ning et kristlikus kogukonnas peame lisaks toime tulema mitmete väljakutsetega, siis innustab Paulus taas meid hoidma oma mõtted Kristuses.

Kõigepealt: Kristuse eeskujul (s 12-14). Põhireegel teistesse suhtumises on see: käitu teistega nii, nagu Jumal on käitunud sinuga. Näiteks: “anna andeks, nagu Issand on sulle andeks andnud”;  (s 13). Kui oled ise kogenud andestust Jumalalt, siis jaga seda ka teistele. Salmides 12-14 ilmneb sama põhimõte. Oma suhetes peaksime olema armulised ja halastajad. Ja kui hindame iseennast, siis tuleb olla alandlik. Teiste käitumisele meiega tuleks aga vastata taktitunde ja kannatlikkusega. Kõik need kvaliteedid olid Kristusel, kes on meie eeskuju, ning kuna meie elu on ühendatud Temaga, võivad needsamad omadused saada ka meie omadeks.

Teiseks, kõiki meie suhteid peab valitsema Kristuse rahu (s 15). On olemas ütelus, et kus on 3 kristlast, seal on 4 eriarvamust. Taoline suhtumine on otsetee lõhestumiseni. Kristus tahab, et usukogukonnas valitseks terviklikus, harmoonia ja ühtsus.

Kolmandaks määratleb Kristuse sõna (s 16) selle, mis sünnib meie elus ning osaduses. Evageeliumi tõde on see, mis meid kujundab, juhtides elusid ning määratledes prioriteete. See oli eriti oluline koloslastele, kes olid valeõpetuse rünnakute all. Samas tuleb Jumala rahvana kõikidel kristlastel muutuda Kristuse-keskselt meelestatuteks, olles täielikult läbi-imbunud Jumala Sõnast. Meil tuleb võimaldada see, et Kristuse sõna võiks elada meie keskel rikkalikult (s 16).

Tõeline kogudus on see, kus töö keskmes on Kristuse elu eeskuju, Kristuse rahu ja Tema Sõna.