Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Pt 2:10b-22
Hoiatus eksiõpetajate eest10Iseäranis nuhtleb Issand neid, kes rüvedas himus elavad lihaliku loomuse järgi ning põlgavad Issanda valitsust. Need on jultunud ja ennast täis ega põrka tagasi teotamast kirkuseingleid,
11kuigi isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei lausu nende kohta teotavat otsust Issanda ees.
12Ent need on nagu mõistmatud loomad, kes on loomu poolest sündinud püüdmiseks ja hukkamiseks; nad teotavad seda, mida nad ei mõista, ja hukkuvad oma hukatuses,
13karistatuna ülekohtu eest ülekohtu palgaga. Nad peavad lõbuks priisata päise päeva ajal, need mustuse- ja häbiplekid, kes turgutavad end oma lõbudes, kui nad pidutsevad koos teiega.
14Nende silmad on täis abielurikkumist ning neil ei saa kunagi patust küllalt, nad ahvatlevad kõikuvaid hingi, neil on ahnitsema harjunud süda, nad on needuse lapsed.
15Nad on loobunud otseteest ja eksinud ära, järgides teed, mida läks Beori poeg Bileam, kes armastas ülekohtu palka,
16sai aga noomida oma üleastumise pärast: hääletu koormaloom rääkis inimhäälega ja takistas prohveti meeletust.
17Need on veeta allikad, marust aetavad udupilved, neile on määratud pilkane pimedus.
18Sest rääkides tühiseid ja õõnsaid sõnu, ahvatlevad nad kõlvatute lihahimudega neid, kes hiljuti on jõudnud ära põgeneda eksituses elavate seast,
19kes, tõotades teistele vabadust, on ise kaduvuse orjad; sest kellele on keegi alistatud, selle orjaks ta on saanud.
20Kui nad on kord ära põgenenud maailma saastast meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse tunnetuse kaudu, pärast aga jälle vajuvad sellesse saasta ja jäävad alla, siis on ju nende viimane lugu halvem kui esimene.
21Sest neile oleks olnud parem, et õiguse tee oleks neile jäänud tundmata, kui et seda äratundnuna pöörata selg nende kätte antud pühale käsule.
22Nendele on tulnud kätte see, mida tõeline vanasõna ütleb: „Koer pöördub tagasi oma okse juurde” ja „Pestud emis läheb porisse püherdama”.
Peetrus jätkab sama väitega, millega lõpetas eelmises lõigus. Ta on väga mures usklike pärast, et neid on kerge suunata eksiteele (s 18) või orjusesse (s 19). Peetrus teab, et juhi positsioonil olevaid mehi ja ka naisi on lihtne peibutada “kõlvatute himudega “ (s 18). Hoiatusena ning sõnakuulmatuse mustrina osutab Peetrus Bileami loole ning kogemusele. Selle kohta on võimalik lugeda 4Ms ptk 22-24. Tol Jumala prohvetil oli erakordne ja üleloomulik and, mida ta aga kasutas, kui sügavalt rikutud loomusega inimene.
Vaimulikul annil ja vaimulikul viljal on väga suur vahe. Vaimulikku vilja kasvatatakse läbi iseloomu arendamise, sel ajal kui and võib tulla lihtsalt edasiandmise kaudu. Vili ilmneb alati pikema arenguprotsessi tulemusena. Peetrus nõustub sellega, mida öeldakse Juuda kirja 11. salmis, et Bileami lõks on hoiatus meile kõikidele, keda saab kiusata raha armastusega. Just see põhjustas prohveti sõnakuulmatuse Jumalale. Peetrus hoiatab, et kui inimene asetab raha või mingi muu asja või tegelikult üksõik mille muu oma elu keskmesse peale Jumala, - siis too inimene mitte ainult ei hävita enda elu, vaid sellel asjal tekib potentsiaal orjastada ning eksitusse viia kõiki neid, kes on piisavalt ligidal, et saada haavatud sinu sõnakuulmatu elu läbi.
Peetrus läheb veelgi kaugemale öeldes, et vabadus, mis lähtub sõnakuulmatusest, ei ole mingi vabadus, vaid pigem vangistus. Tänapäeval oleks hea mõista, et vabadus tuleneb sellest, kui uskuja seob end ainsa vabaduse toojaga - Jeesusega.Ja seda saab teha üksnes läbi sõnakuulelikkuse.
Selle kommentaari autor: Karl Martin