Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 33:14-26
Jeruusalemma õnneliku tuleviku kuulutus14Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen tõeks hea sõna, mis ma olen rääkinud Iisraeli soo ja Juuda soo kohta.
15Neil päevil ja sel ajal lasen ma tärgata Taavetile õiguse võsu, ja tema teeb siis sellel maal õigust ja õiglust.
16Neil päevil päästetakse Juuda, ja Jeruusalemm võib elada turvaliselt, ja see on nimi, millega teda nimetatakse: Issand, meie õigus.
17Sest nõnda ütleb Issand: Ei puudu Taavetil mees, kes istub Iisraeli soo aujärjel.
18Ja leviitpreestreil ei puudu mees mu palge ees, ohverdamas põletusohvrit ja suitsutamas roaohvrit ning toimetamas tapaohvrit iga päev.”
19Ja Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:
20„Nõnda ütleb Issand: Kui te võite tühjaks teha minu lepingu päevaga ja minu lepingu ööga, nõnda et päev ja öö ei tule neile seatud ajal,
21siis muutub tühjaks ka minu leping mu sulase Taavetiga, nõnda et tal enam ei ole poega, kes valitseks tema aujärjel, nõndasamuti minu leping leviitidega, preestritega, kes mind teenivad.
22Nõnda nagu ei saa ära lugeda taeva väge ega mõõta mere liiva, nõnda rohkeks ma teen oma sulase Taaveti soo ja leviidid, kes mind teenivad.”
23Ja Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:
24„Kas sa ei ole märganud, mis see rahvas räägib ja ütleb: Need mõlemad suguvõsad, kelle Issand valis, on ta hüljanud? Ja nad laimavad mu rahvast, nagu see ei olekski nende meelest enam rahvas.
25Nõnda ütleb Issand: Kui ei oleks mu lepingut päeva ja ööga, kui ma ei oleks seadnud taeva ja maa korda,
26siis ma hülgaksin ka Jaakobi ja oma sulase Taaveti soo ega võtaks tema soost valitsejaid Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi soole. Aga ma pööran nende vangipõlve ja halastan nende peale.”
Kui sa tead midagi Jeremijast, siis tead, et see kirjakoht ei ole selline nagu enamik tema sõnumeid. See on “glasuur koogi peal”, šokolaad biskviidi peal.
Nii Jeremija kui Jeesus teadsid, et Jumala plaani täitmine selles mässulises maailmas on väljakutseid esitav ja kannatlikkust nõudev protsess. Jeesus ju oligi Jeremija prohveteeringute täideminek, kuid selleni jõudmiseks läks aega viis sajandit.
On palju sellist, mida me lihtsalt ei või teada, ja palju sellist, mida Jumal meie eest varjule paneb.
Tõesti, “me näeme poolikult, osalist tõde ning see, mida Jumala kohta ütleme pole kunagi terviklik pilt….me ei näe veel selgelt. Pigem me vaid aimame otsekui läbi udu” (1Kr 13:9, 12 The Message)
Sel ajal kui Jeremija pidi välja ütlema Jumala sõnumi (Jr 1:7), ei võinud ta teada ega ka aimata selle sõnumi määratut tähendust just selles prohveteeringus. Meie nüüd teame, et Jeremija kuulutas siis Jeesuse tegudest, kuid ka meie ei tea veel, kuidas kõik see, mis on ennustatud lõplikult teostub.
Kõigest hoolimata saame oma südame avada Jeremija sõnumile ning järgida tema eeskuju. Mõtiskle kasvõi Jeremija ustavuse üle. Tema “vaeva täis elu oli asetatud juudi ajaloo ühte kõige pingelisemasse perioodi….kõik mis võis viltu minna, ka läks. Ning selle kõige keskel oli Jeremija, vastu pidades, kannatades, jutlustades, edasi pürgides, kirjutades ja uskudes.
Mõtle Jeremija vahendusel edasi antud Jumala tõotuse vapustavale ulatusele - et tuleb aeg, mil Jeesus “teeb siis sellel maal õigust ja õiglust” (s 15). See on kuldlõikeline, usaldusväärseim tõotus, sarnane garantiile, millele viitas ka Jeremija (s 20), et Jumal ei hülga iial oma loodut (1Ms 8:21-22).
See õiglust armastav Jumal kutsub meid jagama Tema kirge. Ja kui me seda teeme, avastame ka sügava vajaduse vastupidavus ja armulisuse järele. See prohveteering kinnitab, et ükskõik kui järeleandmatu ja kõikjale levinud ebaõiglus ja vägivald ka poleks praegu, käime ja toimime meie koos Temaga, kes viimselt on võidukas.
See tuletab meile meelde ka seda, et kuigi loodu ägamine ja valu (Rm 8:22) muutub järjest intensiivsemaks, võime ja saame meie pühenduda selle eest hoolitsemisele armastuse ja tänulikkusega ning täiesti usaldades Jumalat - kes kõikjalviibivana on oma loodule pühendunud; kelle eesmärk ei ole loodut minema pühkida, vaid seda uuendada.
Selle kommentaari autor: Steve Bradbury