Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 43:1-13
Juudid siirduvad Egiptusesse1Ja kui Jeremija oli lõpuni rääkinud kogu rahvale kõik Issanda, nende Jumala sõnad, millega Issand, nende Jumal, oli teda läkitanud nende juurde, kõik need sõnad,
2siis ütlesid Asarja, Hoosaja poeg, ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik ülbed mehed - need ütlesid Jeremijale: „Sa räägid valet! Issand, meie Jumal, ei ole sind läkitanud ütlema: Ärge minge Egiptusesse võõraina elama,
3vaid Baaruk, Neerija poeg, kihutab sind meie vastu, et meid anda kaldealaste kätte, selleks et nad meid surmaksid või viiksid vangi Paabelisse!”
4Ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud ja kogu rahvas ei kuulanud Issanda häält, et nad jääksid Juudamaale,
5vaid Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud võtsid kõik Juuda järelejäänud, kes olid tagasi tulnud kõigi rahvaste keskelt, kuhu neid oli tõugatud, et elada Juudamaal:
6mehed ja naised ja lapsed ja kuningatütred ja kõik hinged, keda ihukaitsepealik Nebusaradan oli jätnud Gedalja, Saafani poja Ahikami poja juurde, ja prohvet Jeremija ja Baaruki, Neerija poja,
7ja nad läksid Egiptusemaale, sest nad ei kuulanud Issanda häält; ja nad jõudsid Tahpanheesini.
8Ja Tahpanheesis tuli Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:
9„Võta oma käega suuri kive ja peida need savisse sillutises, mis on vaarao koja sissekäigu juures Tahpanheesis, Juuda meeste nähes
10ja ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma läkitan talle järele ja võtan Paabeli kuninga Nebukadnetsari, oma sulase, ja panen tema aujärje nende kivide peale, mis ma olen peitnud, ja ta püstitab nende peale oma toreda telgi.
11Tema tuleb ja lööb Egiptusemaad: kes surma, see surma, kes vangi, see vangi, ja kes mõõga kätte, see mõõga kätte!
12Mina süütan tule Egiptuse jumalate templites ja tema põletab need ning viib nad ära; ta puhastab Egiptusemaad, nagu karjane puhastab oma kuube söödikuist; ja ta läheb sealt ära rahuga.
13Ja ta lõhub Egiptuses Beet-Semesi sambad ning põletab tulega Egiptuse jumalate templid.”
Usklikud võivad mõnikord eksida oma palvehoiakus. Kahtlemata uskus Joohanan Jumalat, ning Jeremijat, kui Jumala prohvetit. Ka polnud Joohanan oma põhiolemuselt halb inimene, aga tema palvesoov (Jr 42:3) tundub lähtuvat kaalutletud omakasupüüdlikusest. Enne veel kui ta otsis eestpalvet, uskus Joohanan, et tema enda plaan oma rahva jaoks oli õige. Tegelilkult ei otsinud ta mitte Jumala tahet, vaid kinnitust enesele - ta püüdis kallutada Jumalat enda poole ja seeläbi tugevdada nii oma strateegiat kui ka mainet rahva silmis.
Vähesed meie hulgast võivad osutuda nii paljude inimeste saatuse määrajateks, aga me kõik võime saada sellisteks, kes kangekaelselt oma eelhoiakuid ja plaane läbi suruvad. Kirikuajalugu on täis korduvaid näited, kuidas jõulised koguduse juhid jätkavad jonnakalt enda plaanide läbi surumist, veendes ka iseendid, et nende tegevuse siht on Jumala tahe.
Nii lähevad põgenikud teele Egiptuse poole, Jeremija koos nendega, ja jõuavad Tahpanheesi, mis pole kaugel Niiluse delta kirdeosas asuvast piirist. Seal, pidi Jeremia veelkord esitama tegevuse prohveteeringu, nagu ta juba eelnevalt oli teinud vöö-, savikruusi- ja ikkega (Jr 13:1-11; Jr 19:1-13; Jr 27:1-15). Sümboolne tegevus oli tol ajal levinud ja tavaline prohvetlik tehnika (Hs 4:9-15, Sk 6:9-11; Ho 1:2). Jeremija loob sümboolse trooni asupaiga tulevasele babüloonlasest vallutajale .
Tema hävitust kuulutav prohveteering ei olnud suunatud juutide, vaid pigem Egiptuse vastu, mis mõne aja möödudes samuti Paabeli võimu alla pidi langema; aga prohveteeringu tähendus oli juutide jaoks selge. Juudid polnud valinud seda turvalist asupaika, mida nad nii tungivalt oma ettekujutuses oli vajanud - nii toimides aga täitsid nad samas kaua aega tagasi Aamose poolt antud ettekuulutuse mehest, kes pääses lõvi ja karu käest, kuid üksnes selleks, et saada mao poolt salvatud (Am 5:19). Joohanan juhtis juudid pimesi asukohta, mida nood pidasid turvaliseks, kuid viimselt saab sellest kohast nende surmapaik.
Meie endi valikud oma tuleviku jaoks võivad samuti olla pimesi tehtud. Paljud kogudused on oma targad investeeringud kaotanud globaalses finantskriisis. Meie täielik turvalisus on ainult Jumalaga koos olles.
Selle kommentaari autor: John Harris