Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rt 2:1-23
Rutt nopib viljapäid Boase põllul1Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.
2Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: „Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!” Ja ta vastas temale: „Mine, mu tütar!”
3Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.
4Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: „Issand olgu teiega!” Ja nad vastasid temale: „Issand õnnistagu sind!”
5Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: „Kelle noorik see on?”
6Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: „See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt;
7ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud.”
8Siis Boas ütles Rutile: „Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!
9Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!”
10Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: „Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?”
11Ja Boas vastas ning ütles temale: „Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.
12Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!”
13Ja Rutt ütles: „Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline.”
14Söögiajal ütles Boas temale: „Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!” Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.
15Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: „Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!
16Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!”
17Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri.
18Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud.
19Ja ta ämm ütles temale: „Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!” Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: „Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas.”
20Ja Noomi ütles oma miniale: „Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!” Ja Noomi ütles temale: „See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid.”
21Siis ütles moabi naine Rutt: „Ta ütles mulle veel: Jää mu sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu lõikuse!”
22Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: „See on hea, mu tütar, et sa koos tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel põllul.”
23Nii jäi Rutt Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures.
Šokk, mille Noomi tagasipöördumine Petlemma põhjustas, oli etteaimatav. Selle asemel et imetlevate sugulaste ette rivistada oma pojad ja lapselapsed, tuleb ta üksinda ja toob kaasa võõramaa naise. Kolmel korral nimetatakse siin, et Rutt oli moabiit, viidates tema madalale seisusele uues keskkonnas. Siiski pakub Toora Iisraeli keskel elavatele võõramaalastele ning vaestele leskedele võimaluse ka sellises olukorras toime tulla. Neil on lubatud järgneda viljalõikajetele ning teha järelkorjamist (3Ms 19:9-10) - see on raske töö, millega Rutt meelsasti leppis.
Teatud mõttes peegeldas Boase suhtumine Rutti lihtsalt piibelliku helduse eetikat, mis läbib kogu Pühakirja. Jõukamad juudid olid kohustatud kindlustama ka vaesemate toimetuleku. Seetõttu polnud Rutile toidu pakkumine Boase enda laualt ning kõrvetatud viljaterade jagamine viljalõikajatega mida ebatavalist. Üllatavana aga võis tunduda Ruti tänulikkus.
Hoopis suurema tähenduslikkuse annab loole see, et Rutt oli Noomi minia. See muudab ka Ruti identiteeti Boase jaoks. Nüüd on Boasest, maaomanikust, saanud ka Noomi sugulaste kaitsja. Asjaolu, et ta soovitab Rutil jääda oma põllule ning keelab noori mehi teda tülitamast on otsustav Ruti turvalisuse tagamisel. Ilma kaitsjata oleks Rutt lihtsalt üks immigrant, kes on haavatav igasuguse kuritarvitamise suhtes.
Ometi läks Boas seaduse nõudest veelgi kaugemale, paludes oma töötajatel kohelda Rutti kui eelisseisundit omavat inimest . Me ei tea, mida viljakoristajad tundsid, kui nad pidid hoolikalt kokku pandud vihkudest kõrsi välja tõmbama selleks, et lasta Rutil rohkem vilja koguda. Meil tuntud sõimusõna "parasiit" oli nende jaoks tundmatu, ent ei muuda asjaolu, et Ruti kasu oli Boase kaotus ja töölised võisid sellest pahanduda.
Päeva jätkudes näeme, kuidas Ruti siirus muudab tema uue identiteedi formeerumise selle usukogukonna keskel lihtsamaks . Tema vastupidavus ja raske töö pälvib töödejuhataja respekti; tema valmisolek lahkuda kodumaalt, et täita tühjus Noomi elus, teenib Boase lugupidamise. Boase palve, et Rutt võiks kogeda Iisraeli Jumala õnnistusi kui ta tema juures pelgupaika otsib, aktiveerib Ruti jaoks sisulise ülemineku Moabi rahva hulgast, et liituda Juuda kogukonna ja osaduskonnaga.
Kuigi Rutt on saanud osaks soosingut ja kaitset, ei ole Noomil illusioone. Ruti poolt kogutud viljahulk ületas kõik ootused; ta sai korralikult süüa, ega kogenud ahistamist. Möödunud päev oli olnud suur kordaminek. Enamgi veel, sõnum, et too heategija oli Noomi enda jumalakartlik sugulane Boas, muudab Noomi enam kui tänulikuks: see paneb Noomi usu kasvama. Rutil polnud õrna aimugi kelle põllule ta vilja läks noppima. Jumala juhtiv käsi on ilmne ja Tema halastus selgesti nähtav Boase, Tema ustava sulase suuremeelsuses. Õnnistuspalve Boase eest saab Noomi jaoks pöördepunktiks. See tõstab ta üles ahastuse ja kurbuse pimedusest - ja paneb ülistama. Õnnistused, mida tema on kogenud teise lahkust ja kaastunnet vastu võttes, muudab ta nüüd südamlikuks palveks oma heategija eest.
Usklike kogukonda sulandumine ei ole sageli lihtne ülesanne, isegi neile kes selleks vaeva näevad. Selle aluseks on liitumine kogukonnaga - kus vaimulik elu rakendub praktikas vastuvõtmise ja külalislahkusena, headuse ja huvi tundmisena. Boas ei jaganud Rutile lihtsalt Jumala tõde ega palvetanud tema eest. Ta pakkus enamat - empaatiat ja kaastunnet; ta mõistis tema olukorda ja kaitses teda kurja eest. Kui ka meie võtame uusi tulijaid vastu samamoodi, ilma surve ja kitsikuse rakendamiseta, muudame neile usukogukonda kuulumise ja elava Jumala juures pelgupaiga leidmise oluliselt lihtsamaks.
Kogu see lugu on üks suur julgustus: Noomi jaoks, kes mõistab, et Jumal on temaga; Ruti jaoks, kes teeb Jumala usaldamise teekonnal järjekordse sammu. Ja nende omavaheline suhe läheb õitsema. Julgustamine on ka meie suhete üks alustalasid. Ahastus, ärevus, isegi süüdistused leiavad lahenduse, kui siseneme koos lootuse avanenud väravasse ja jagame üksteisega Jumala headust.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey