Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rt 3:1-18
Rutt talitab Noomi nõu järgi1Ja ta ämm Noomi ütles temale: „Mu tütar, kas ma ei peaks otsima sulle varjupaika, et su käsi võiks käia hästi?
2Ja eks ole nüüd Boas, kelle tüdrukutega sa oled koos olnud, meie sugulane? Vaata, ta tuulab täna öösel odrareht.
3Pese siis ennast ja võia ennast ning riietu ja mine alla rehealusesse; aga ära lase, et mees sind märkaks, enne kui ta söömise ja joomise on lõpetanud.
4Aga kui ta heidab magama, siis pane tähele paika, kus ta magab, ja mine tõsta üles ta jalgade kate ja heida magama; siis ta ütleb sulle, mis sa pead tegema.”
5Ja Rutt vastas temale: „Ma teen kõik, mis sa mulle ütled.”
6Ja ta läks alla rehealusesse ning tegi kõik nõnda, nagu ta ämm oli käskinud.
7Ja kui Boas oli söönud ja joonud ja ta süda oli rõõmus, siis ta läks magama viljahunniku äärde; ja Rutt tuli hiljukesi, tõstis üles jalgade katte ning heitis magama.
8Aga keskööl mees võpatas ja pööras end, ja vaata, naine magas ta jalgade juures.
9Ja ta küsis: „Kes sa oled?” Ja naine vastas: „Mina olen Rutt, su teenija. Laota hõlm oma teenija peale, sest sina oled suguvõsa lunastaja!”
10Siis ta ütles: „Õnnistagu sind Issand, mu tütar! Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem, et sa ei ole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad.
11Ja nüüd, mu tütar, ära karda; kõik, mida sa soovid, ma teen sulle, sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!
12On ju nüüd küll tõsi, et ma olen su suguvõsa lunastaja, aga on ka lunastaja, kes on ligem kui mina.
13Jää selleks ööks siia, ja kui ta hommikul tahab sind lunastada, hea küll, siis lunastagu! Aga kui ta ei soovi sind lunastada, siis lunastan mina sind, nii tõesti kui Issand elab. Maga hommikuni!”
14Ja Rutt magas tema jalgade juures hommikuni, aga tõusis enne, kui keegi teist võis tunda; ja Boas ütles: „Ärgu saagu teatavaks, et naine on tulnud siia rehealusesse!”
15Ja ta ütles: „Anna suurrätik, mis sul üll on, ja hoia see lahti!” Ja ta hoidis seda. Siis Boas mõõtis kuus mõõtu otri ja pani temale selga; ja ta läks linna.
16Ja Rutt tuli oma ämma juurde ning see küsis: „Kuidas sul läks, mu tütar?” Ja ta jutustas temale kõik, mis mees oli temale teinud,
17ja ütles: „Ta andis mulle need kuus mõõtu otri, sest ta ütles: Ära mine oma ämma juurde tühje käsi!”
18Ja ämm ütles: „Jää siia, mu tütar, kuni sa saad teada, kuidas asi õnnestub, sest see mees ei puhka enne, kui on täna asja toime saatnud!”
Selleks, et tänast teksti lugeda ja selle detaile tähele panna, tuleb nüüd kiiresti vahetada mõtteviisi. Kohustus, mille Noomi oli enda peale võtnud - otsida oma poja lesele uus abikaasa - kõlab kaasaja lääne inimese jaoks üsnagi võõralt. Sama võõristavad tunduvad ka sellega seotud rituaalid. Tundub kummaline, et patriarhaalne ühiskond ootas siinkohal naisepoolset initsiatiivi. Ka Ruti poolt algatatud füüsilise läheduse žesti (s 7) tõlgendataks tänapäeva kultuuris hoopis teisiti!
Noomi algatusel on Rutt valmis riskeerima viisil, mis vallandab järgneva sündmuste ahela. Sellise teo tegemiseks oli vaja palju julgust; sest astudes usus välja, et tuua esile see, mida usume sündida võivat, võib tähendada riskimist ka läbikukkumisega ning lõpetamist suures pettumuses. Ruthi oleks väga lihtne olnud eemale tõrjuda, või siis ta paljastada kui “lõtvade kommetega” naine. Tema sõnad Boasele näitavad tema staatust: ta on teenija (s 9), täpsemas tõlkes u nagu toatüdruk, mis oli teenijast kõrgem positsioon ja näitas, et temaga on võimalik abielluda.
Iisraeli hõimkonna eetoses on selline mõttekäik aga täiesti vastuvõetav. Põlvkonnaliini jätkamine on eluliselt tähtis selleks, et tagada pärand, säilitada elatusallikad ja vältida vaesust. Kui mees peaks surema ilma järglasteta, peavad tema meessoost sugulased garanteerima, et tema maa saaks õiglaselt käideldud, tema lese eest hoolitsetud ja tema nimi jätkatud. Seega, on sugulastel lunastavad kohustused. Alates hetkest mil Noomi tuvastas Boase kui sugulas-lunastaja, oli edasine plaan teada. Rutt peab välja näitama oma valmisolekut temaga abielluda ja Boas peab oma lunastusõiguses sugulaste keskel selgusele jõudma ning siis kohustuse vastu võtma. Ruti rituaal lamada Boase jalge juures oli küll sõnadeta akt, ometi vastas Boas talle, "kõik, mida sa soovid, ma teen sulle" (s 11) osutades, et on Ruti palvet mõistnud.
Paludes Boasel heita oma kuue nurk - sõna otseses mõttes tiib - üle tema, palus Rutt tegelikult et Boas võtaks tema eest vastutuse ja tema sõnadest peegeldus sama sõnum, mida Boas ütles Jumala kohta Rt 2:12. Boas oli olukorraga juba tuttav, ta teadis, et on olemas veelgi lähedasem sugulane. OMeti kinnitab ta Rutti oodatavas lunastamises (s 13), ning hommiku saabudes hoolitseb ka tema maine ja igapäevaste praktiliste vajaduste eest.
Boas on rahul ja isegi meelitatud faktist, et Rutt on valinud tema mõne noorema mehe asemel ning väljendab oma rõõmu Ruti iseloomu, maine ja pühendumise üle. Ta on innukalt valmis asjad lähema sugulasega kohe selgeks tegema (Noomi loeb tema mõtteid üsnagi täpselt, s 18). Õlarätiku täis otri on kõigest Boase suuremeelsuse algus mida ta oma tulevasele naisele ja ämmale kavatseb osutada.
Nii näeme, et Noomi otsus koju tagasi pöörduda, oli õige. Ta pöördus tagasi kultuuri, kus perekonna eest hoolitsemise mustrid, toimetuleku ja õigluse mudelid sisaldusid ühiskonna seaduslikes struktuurides ning kus nende rakendamise tagas sõnakuulelikkus Jumalale. Boase taolised inimesed andsid rohkemgi, kui käsuseadus nõudis, sest nad teadsid, et selle üle oli Jumala heakskiit. Meie arenenud, protsessivas ja riiakas, sageli enesekeskses ühiskonnas on palju, mida peaksime ümberõppima ja -korraldama.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey