Loe läbi alltoodud kirjakoht: Gl 1:10-24
Ainsast evangeeliumist10Kas ma nüüd otsin toetust inimestelt või Jumalalt? Kas ma püüan
meeldida inimestele? Sest kui ma veel tahaksin meeldida inimestele,
siis ma ei oleks Kristuse sulane.
Pauluse apostliks kutsumisest11Sest ma teatan teile, vennad, et evangeelium, mida ma olen
kuulutanud, ei ole inimestelt,
12sest mina ei ole seda vastu võtnud ega õppinud inimeste käest,
vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu.
13Te olete ju kuulnud minu endisest elust juudi usus, et ma
üliväga kiusasin taga Jumala kogudust ja püüdsin teda hävitada
14ning ma jõudsin juudi usus ette paljudest eakaaslastest oma
rahva hulgas, olles palju innukam oma vanemate pärimuste suhtes.
15Kui aga Jumalale, kes minu on ema ihust alates välja valinud ja
oma armu läbi kutsunud, oli meelepärane
16ilmutada mulle oma Poega, et ma kuulutaksin evangeeliumi temast
paganate seas, siis ma ei hakanud arutlema liha ja verega
17ega läinud ka üles Jeruusalemma nende juurde, kes enne mind olid
apostlid, vaid läksin Araabiasse ja seejärel pöördusin jälle tagasi
Damaskusesse.
18Seejärel, kolme aasta pärast, läksin ma üles Jeruusalemma
Keefasega tutvuma ning jäin tema juurde viieteistkümneks päevaks.
19Kedagi teist apostlitest ma ei näinud kui vaid Jaakobust,
Issanda venda.
20Ent mida ma teile kirjutan, vaata, ma kinnitan Jumala ees,
et ma ei valeta!
21Seejärel ma tulin Süüria ja Kiliikia maakohtadesse.
22Kuid Juudamaa kogudustele, kes on Kristuses, jäin ma palge
poolest tundmatuks.
23Nad ainult kuulsid räägitavat: „See, kes meid enne taga kiusas,
kuulutab nüüd selle usu evangeeliumi, mida ta varem püüdis hävitada.”
24Ja nad ülistasid Jumalat minu pärast.
Autobiograafilises kõnes räägib Paulus oma elust enne kristlaseks saamist, pöördumisest ja sellele järgnevatest sündmustest. Miks peab Paulus vajalikuks seda kõike avalikustada? Kuna kirjas galaatlastele on keskseks teemaks tõeline evangeelium, peab Paulus tõestama, et evangeelium mida ta galaatlastele kuulutas, oli autentne ning vastaste poolt kuulutatu on moonutatud. Paulus tahab, et Galaatia kristlased teaksid, et neile kuulutatud evangeeliumi sõnum on saadud otse Kristuselt eneselt ning tema missioon sellest kuulutada tuli Jumalalt (vt s 1).
Paulust ei läkitanud kuulutama Jeruusalemma emakogudus, sest ta kohtus apostel Peetruse ja Jaakobusega Jeruusalemmas alles kolm aastat hiljem peale oma pöördumist, ning läks seejärel edasi Süüria-Kiliikiasse ning selle pealinna Antiookiasse.
Tänases kirjakohas kadreerib Paulus oma pöördumise lugu väga detailselt ( Ap 9), et näidata selle tähendust ja osa Jumala suures, tervet maailma hõlmavas misjoniplaanis. Pauluse keelekasutusest kostab Vana Testamendi kõla (s 15). Nagu ustav prohvet (Jr 1:5), ja Kannatava Sulase müstiline kuju, tajus ka Paulus, et Jumal on tema elus tegev olnud algusest peale. Damaskuse tee sündmus muutis nähtavaks juba kaua enne taevas kujundatud eesmärgi. Sellel kohtumisel oli erakordselt intensiivne, isiklik fookus: Jumalale “oli meelepärane ilmutada oma Poega” (s 15-16). Paulus nägi isiklikult Jeesust. Jeesus ilmus talle (1Kr 15:8). Jumala (kirkuse) valgus säras tema südames Kristusest, “Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest” (2Kr 4:6).
Sellel nägemusel oli lai eesmärk: “kuulutada evangeeliumi Temast paganate seas” (s 16). See polnud kunagi mõeldud vaid suletud, privaatseks kogemuseks. Jumala eemärk oli Paulus “üles äratada”, et Ta saaks teda läkitada ja siis paganate juurde saata. Oli vaja jõuda kogu maailma, kuni inimesteni kaugel maailma äärel, et rääkida neile Jeesusest.
Paulus läks esmalt “Araabiasse” (s 17), maale, mida meie kutsume Jordani aladeks või Siinai regiooni. Vajas ta ehk mõtlemisaega, et seedida kõike mis juhtunud oli? Või oli see juba jutlustamisreis? Kindel on see, et üsna varsti Paulus juba kuulutas (s 23) ning see äratas ka teiste kristlaste tähelepanu, kes kiitsid Jumalat selle eest, mida kuulsid (s 24). Nad mõistsid, et sellise muutuse Pauluse elus võis tuua vaid Jumal.
Paulus peab vajalikuks rõhutada galaatia kristlastele, et nii tema sõnum kui ka läkitus olid jumaliku päritoluga ning teda ei läkitanud Jeruusalemme emakogudus. Selle kirja koostamise ajal ei eksisteerinud evangeeliumi kirjutatud kujul; oli olemas vaid suuline traditsioon, mille tõesust kontrollisid apostlid, kui otsesed evangeeliumi sündmuste tunnistajad. Ja kuna Paulus soovis, et Galaatia kristlased teeksid tagasipöörde õige evangeeliumi juurde, oli vaja rajada alus evangeeliumi sõnumi autoriteedile ja autentsusele, eriti olukorras kus valeõpetajad väitsid end tulevad Jeruusalemma emakoguduse mandaadiga.
Selle kommentaari autor: APÜ