Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 17:1-18
Nägemus hoorast ja metsalisest1Üks seitsmest inglist, neist, kellel oli seitse kaussi, tuli ning rääkis minuga ja ütles: „Tule, ma näitan sulle selle suure hoora karistamist, kes istub suurte vete ääres,
2kellega on hooranud ilmamaa kuningad ning kelle hooruse veinist on joobnud need, kes elavad ilmamaal!”
3Ja ta viis mu vaimus kõrbe. Ja ma nägin naist istuvat erepunase metsalise seljas, kes oli täis jumalateotuse nimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve.
4Naine oli riietatud purpurpunasesse ja erepunasesse ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, ta käes oli kuldkarikas täis jäledusi ja oma hooruse saasta
5ning ta otsaette oli kirjutatud nimi, saladus: Suur Paabel, hoorade ja ilmamaa jäleduste ema!
6Ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ma imestasin väga teda nähes.
7Ingel ütles mulle: „Mispärast sa imestad? Mina ütlen sulle saladuse naise ja metsalise kohta, kes teda kannab ja kellel on seitse pead ja kümme sarve.
8Metsaline, keda sa nägid, oli ning teda ei ole enam ning ta tuleb üles sügavikust ja läheb hukatusse. Ja need, kes elavad ilmamaal, kelle nimesid ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud eluraamatusse, imestavad, kui näevad metsalist, kes oli ja keda ei ole enam ning kes tuleb jälle.
9Siin olgu mõistust, millel on tarkust: need seitse pead on seitse mäge, mille peal istub naine. Ja on seitse kuningat:
10viis on langenud, üks on praegu, teine ei ole veel tulnud, ning kui ta tuleb, siis ta peab jääma üürikeseks ajaks.
11Ja metsaline, kes oli ja keda enam ei ole, see on kaheksas, ja samas üks neist seitsmest, ja ta läheb hukatusse.
12Kümme sarve, mida sa nägid, on kümme kuningat, kes ei ole veel saanud kuningavõimu, kuid nad saavad koos metsalisega meelevalla üheks tunniks, et valitseda kuningatena.
13Nad on üht ja sama meelt, ning nad annavad oma väe ja meelevalla metsalise kätte.
14Nad hakkavad sõdima Tallega ja Tall võidab nad ära - sest tema on isandate Issand ja kuningate Kuningas - ja koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad.”
15Ja ta ütles mulle: „Veed, mida sa nägid seal, kus hoor istub, on rahvad ja rahvahulgad ja paganad ja keeled.
16Kümme sarve, mida sa nägid, ning metsaline, need hakkavad vihkama hoora ja teevad ta puupaljaks ja võtavad alasti ja söövad ta liha ja põletavad ta ära tulega.
17Sest Jumal on nende südamesse andnud teha tema nõu järgi ning olla sama meelt ning anda oma kuningavõim metsalise kätte, kuni Jumala sõnad on läinud täide.
18Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kellel on kuningavõim ilmamaa kuningate üle.”
Seda piibliteksti lugedes tundub, et enam koledamaks asi minna ei saa: lilla hoor, kes istub erepunase metsalise seljas, on joobunud pühade verest. See naine on Suur Paabel (s 5,18), Johannese aegsed lugejad pidasid selleks Rooma linna. (“Suured veed” tähendavad asustatud maid (s 1,15). Paabel mõjutab ilmamaad eelkõige kultuuri kaudu. See pakub näiliselt palju, aga miski mida see annab, ei too rahuldust. Ta pakub materialismi, aga ilma moraalita; naudinguid - ilma puhtuseta, rikkusi ilma tarkuse ja vastutuseta - ta pakub tühja elu. Paabeli hukkumist mainitakse esmalt Ilm 14:8, ja uuesti Ilm 16:19
Suur Paabel on jumalatu maailmasüsteem, millega oleme silmitsi igas maailmalinnas. 17. ja 18. peatükkides on põimunud kolm suurt teemat - poliitilise võimu omamine, religioosne võrgutamine ning enesekesksed piiramatud naudingud - mis kokku moodustavad selle hoora kinnisidee.
Mida saame meie teha? Suure Paabeli mõju on vägagi reaalne ning seda tuleb tunnistada ja ka ära tunda - koos kogu vastikusega, mida see äratab.
Ka Johannes on täis hämmastust ning ingel tuleb talle appi. Ja metsaline? Salmid 8-14 on ehk Ilmutusraamatu kõige segasemad, siiski võime öelda, et metsaline kujutab igat laadi türannlikku jõudu. Me oleme metsalisega juba varem kohtunud (ptk 13).
Nii on meil pilt poliitilise ning sõjalise võimu poolt toetatud korrumpeerunud tsivilisatsioonist, mis ahvatleb kogu maailma mässama Jumala, ning kõikide nende vastu, kes järgivad Tema õiglast ja heldet valitsemist. Need on halvad uudised. Aga enamikel õhtutel näeme pilte just sellisest reaalsusest oma televiisori ekraanidel.
Sellise pildi ees on kerge sattuda masendusse ja tegelikult oleks parem järgneda Johannesele kõrbesse (s 3), kus puhastatud meele ning taas õigeks häälestatud vaimuga saame vastu võtta hea sõnumi, kinnitada oma südant Jumalas. Ning see on ootamist väärt, sest: “... Tall võidutseb nende üle kuna tema on jumalate Jumal ning kuningate Kuningas” (s 14).
Esimeste sajandite kõrbeisad ei läinud kõrbesse mitte selleks, et põgeneda kurjuse vägede eest, vaid, et seal neile vastu astuda palves. Taoline julgus teeb neist meie liitlased - ning ka mentorid.
Kristus võidab, sest Ta on ristil juba võitnud. Ning meie, Tema poolt kutsustud, valitud, ja ustavad järgijad, oleme koos Temaga tõmmatud võidusse!
Selle kommentaari autor: APÜ