Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 7:37-52
Suurkohus arutab, mida teha Jeesusega37Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!
38Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”
39Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.
40Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: „Tema on tõesti prohvet.”
41Teised ütlesid: „Tema on Messias.” Aga paljud ütlesid: „Ega siis Messias tule Galileast?
42Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet.”
43Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.
44Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt tema külge.
45Templisulased läksid nüüd ülempreestrite ja variseride juurde tagasi, ja nood küsisid neilt: „Miks te ei toonud teda?”
46Templisulased vastasid: „Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda rääkinud nagu see inimene.”
47Siis variserid vastasid neile: „Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada?
48Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?
49Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!”
50Nikodeemos, kes kord varem oli Jeesuse juures käinud ja oli üks nende seast, ütles neile:
51„Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?”
52Nad kostsid talle: „Kas ka sina oled Galileast? Uuri järele, ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!”
Küllalt sageli võib kuulda nõuannet: “Kui sa tõesti kindlalt otsustad midagi kätte saada, siis sa selle ka saad”. Enamasti on see mõeldud positiivse innustusena, kuid ebareaalsete ootuste puhul võib inimene hoopis kibedalt pettuda. Vaimulikus elus aga saab nälg ja janu Jumala järele alati tasutud.
Siin - keset vaenulikkust ning segadust, avaldab Jeesus hämmastava väite. Kõige suuremal pidupäeval kuulutab Ta kõva häälega, et kõik need, kes tõeliselt janunevad Jumala järele, peaksid Tema juurde tulema. „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (s 37). Jeesus toob inimkonnale rahulduse kõige sügavamal tähenduse ja terviklikkuse igatsuse tasandil. Temasse uskumine toob kaasa küllusliku sisemise elu, mis täidab inimese ja voolab välja usklikest nagu elava vee jõed.
Johannes selgitab, et see kogemus viitab Pühale Vaimule, kes tol hetkel ei olnud aga koguduse peale veel oma väge ja elu hingust välja valanud. Jeesus, kes jätkuvalt õpetas, et Ta on täiesti üks Isaga, kes tema läkitas, teenis inimesi just nimelt läbi Püha Vaimu väe. Nii leiame siit kirjelduse ja tõese kinnituse Jumala kolmainsuse toimimise kohta.
Kahjuks näeme tekstist ka, et väga vähesed tolleaegsetest kuulajatest suhtusid Jeesuse sõnadesse tõsiselt. Olukord oli tegelikult üsna irooniline, sest just enne oli Jeesus ütelnud: “„Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. “ (s 28), inimeste käitumisest aga oli ilmne, et enamik ei teadnud. Mõned arvasid, et kuna Jeesus pärines Galileast, ei saanud Ta olla Messias. Teised ütlesid, et Messia peab pärinema Petlemmast (s 42) - samas mõistmata, et Jeesus pärineski Petlemmast!
Jätkuvalt vihkavad Jeesust põletava kadedusega ka usujuhid (Mt 27:18), Jeesuse näiliselt pingevaba nähtamatu meelevalla pärast. Aga mitte kusagilt ei paista janu Jumala järele! Millest siis see Jeesuse hüüdmine? Siiski - rahva ja pühadeks linna tulnud palverändurite hulgas oli ka neid, kelle südames põles just see sügavam igatsus. Ja nemad olid näinud piisavalt tõendeid (s 31). Ehk nemad ka kuulsid ja uskusid, mida Jeesus hüüdis? Sellal kui ühed nimetasid Jeesust prohvetiks, nägid teised, et Ta on tegelikult Kristus. Ning janu Jumala järele sai tunnistatud või äratatud.
Selle kommentaari autor: Michael Quicke