Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 24:34-67
Iisakile leitakse Rebeka34Siis ta ütles: „Mina olen Aabrahami sulane.
35Issand on mu isandat väga õnnistanud, nõnda et ta on jõukaks saanud: ta on temale andnud lambaid, kitsi ja veiseid, hõbedat ja kulda, sulaseid ja teenijaid, kaameleid ja eesleid.
36Ja Saara, mu isanda naine, on vanas eas mu isandale poja ilmale toonud, ja sellele on ta andnud kõik, mis tal on.
37Ja mu isand vannutas mind, öeldes: Sa ei tohi võtta mu pojale naist kaananlaste tütarde seast, kelle maal ma elan,
38vaid sa pead minema mu isakotta ja mu suguvõsa juurde ning sealt võtma naise mu pojale!
39Aga mina ütlesin oma isandale: Võib-olla naine ei tule minuga?
40Siis ta vastas mulle: Issand, kelle palge ees ma olen käinud, läkitab oma ingli sinuga ja laseb su teekonna korda minna, et saad mu pojale naise võtta minu suguvõsast ja minu isakojast.
41Mu vandest sa vabaned sel juhul, kui sa tuled mu suguvõsa juurde, aga nemad ei anna sulle, siis oled mu vandest vaba.
42Ma jõudsin täna allika juurde ja ütlesin: Issand, mu isanda Aabrahami Jumal, kui sa nüüd tahad korda saata mu teekonna, mida ma käin,
43siis vaata, ma seisan veeallika juures. Kui üks neitsi tuleb vett viima ja ma temale ütlen: Anna mulle oma kruusist pisut vett juua!
44ja kui tema mulle vastab: Joo ise, ja ma ammutan ka su kaamelitele!, siis on tema see naine, kelle Issand on määranud mu isanda pojale.
45Veel enne kui olin kõneluse iseenesega lõpetanud, vaata, siis tuli Rebeka, kruus õlal, ja läks alla allika juurde ning ammutas vett. Ja ma ütlesin temale: Anna mulle juua!
46Siis ta tõstis kähku kruusi õlalt alla ning ütles: Joo, ja ma joodan ka su kaameleid! Ja mina jõin ning tema jootis mu kaameleid.
47Ja ma küsisin temalt ning ütlesin: Kelle tütar sa oled? Ja tema vastas: Betueli, Naahori ja Milka poja tütar. Siis ma panin temale rõnga ninasse ja käevõrud kätele,
48kummardasin ning heitsin Issanda ette ja kiitsin Issandat, oma isanda Aabrahami Jumalat, kes mind oli juhatanud õigele teele, et saaksin võtta oma isanda vennatütre ta pojale.
49Ja kui te nüüd tahate osutada heldust ja truudust mu isandale, siis öelge mulle. Aga kui mitte, öelge sedagi mulle, ja ma pöördun siis kas paremat või vasakut kätt!”
50Seepeale vastasid Laaban ja Betuel ning ütlesid: „Issandalt on see asi alguse saanud. Me ei või sulle sõnagi lausuda, ei halba ega head.
51Vaata, Rebeka on su ees, võta tema ja mine! Saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu Issand on öelnud!”
52Kui Aabrahami sulane kuulis nende sõnu, siis ta kummardas maani Issanda ees.
53Ja sulane võttis välja hõbe- ja kuldriistad ja riided ning andis Rebekale; ka tema vennale ja emale andis ta kalleid asju.
54Siis nad sõid ja jõid, tema ja mehed, kes koos temaga olid, ja nad ööbisid seal. Aga hommikul, kui nad olid tõusnud, ütles ta: „Saatke mind nüüd mu isanda juurde!”
55Aga tütarlapse vend ja ema vastasid: „Jäägu tütarlaps veel mõneks ajaks, kas või kümneks päevakski meie juurde. Siis sa võid minna.”
56Kuid tema ütles neile: „Ärge mind viivitage, sest Issand on lasknud mu teekonna korda minna. Saatke mind teele, et saaksin minna oma isanda juurde!”
57Siis nad ütlesid: „Me kutsume tütarlapse ja küsime tema suust.”
58Ja nad kutsusid Rebeka ning küsisid temalt: „Kas tahad minna koos selle mehega?” Ja ta vastas: „Ma lähen!”59Siis nad saatsid ära oma õe Rebeka ja tema imetaja, ja Aabrahami sulase ja tema mehed.
60Ja nad õnnistasid Rebekat ning ütlesid temale: „Õeke, sinust tulgu tuhat korda kümme tuhat, ja sinu sugu vallutagu oma vihameeste väravad!”
61Siis Rebeka ja tema tüdrukud tõusid, istusid kaamelite selga ning järgnesid mehele. Nõnda võttis sulane Rebeka ja läks.
62Iisak aga oli tulemas Lahhai-Roi kaevu poolt, sest ta elas Lõunamaal.
63Ja Iisak oli vastu õhtut läinud väljale mõtisklema; ja kui ta oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tulid kaamelid.
64Kui Rebeka oma silmad üles tõstis ja nägi Iisakit, siis ta laskus kaameli seljast
65ning küsis sulaselt: „Kes on see mees, kes meile väljal vastu tuleb?” Ja sulane vastas: „See on mu isand!” Siis Rebeka võttis loori ja kattis ennast.
66Ja sulane jutustas Iisakile kõigest, mis ta oli teinud.
67Ja Iisak viis Rebeka oma ema Saara telki; ja ta võttis Rebeka, see sai tema naiseks ja ta armastas teda. Nõnda leidis Iisak troosti pärast oma ema surma.
Täna on lava Rebeka päralt. Meie ees on noor Rebeka - kaunis, kohusetundlik, valimiskõlbulik, väärt ja otsusekindel. Kohtume temaga hiljem uuesti, siis aga juba väga erivas olukorras.
Aabrahami delegatsioon koos kümne kaameliga ei saanud märkamatult linna poetuda. Patriarhide ajal oli vähe kodustatud kaameleid ning need olid jõukate inimeste staatuse sümbolid. Kaasaegne vaste tollele pildile oleks beduiin, kes saabub oaasi kogukonna keskele kümne tipp-varustuses Range Roveriga.
Kindlasti aimas ka Rebeka, et midagi erilist on teoksil. Ja kui selle delegatsiooni juht kiirustab tema poole ning palub juua, kasvab Rebeka uudishimu mitmekordseks. Taolisele palvele vastamine kuulus normaalse etiketi juurde, kuid Rebeka ületab tavanormide piirid uskumatul määral, pakkudes ´juua ka kaamelitele. Janune kaamel võib juua kuni 95 liitrit vett, ning üks tollane jooginõu mahutas umbes 11 liitrit korraga! Nii oli Aabrahami sulase palutud märk ilma kahtluseta lisaks võimekuse ja ka külalislahkuse test.
Rebeka läbib selle testi kõrgeimate punktidega. Aabrahami sulase ja Rebeka vaheline dialoog, millega hilje liitub ka Laaban, rõhutab selle otsuse kaalukust, mille Rebeka pidi langetama. Ilmekas on Rebeka otsusekindel vastus: “Ma lähen!” (s 58).
Oleks huvitav teada, mis veenis Rebekat lahkuma tema isakodust ning perekonna juurest. Kindlasti ei olnud see Iisak, sest sulase kõnes teda vaevalt nimetatakse. Ka ei kirjeldata tema välimust, saavutusi või isikuomadusi. Pigem tundub, et Rebeka elumuutev otsustus, ning ka tema hooldajate, Betueli ning Laabani otsus, põhineb üksnes Iisaki sulase tunnistusel. See on Jumala tegu, mis kujundab Naahori perekonna vastuse Aabrahami sulasele. Ja ka sellepärast on loo kirjapanija nii hoolega üles kirjutanud kõik detailid, kuidas sulane Rebeka leidis. On näha, et sulase Jumalakeskne kõne, leiab äratundmist nii Laabani kui Betueli poolt, kui nad talle vastavad: “„Issandalt on see asi alguse saanud.” (s 50).
On tähelepanuväärne, et Rebeka pühendab end oma tulevasele abikaasale selle põhjal kes Jumal on, mitte milline Iisak on. Nii kummaline kui see ka ei tundu, lähtub see abielu eelkõige sügavast armastusest Jumala vastu, mitte aga eelkõige inimliku partneri vastu. Ja Rebeka ei kahetse oma otsust.
Nagu Aabraham enne, oli Rebeka siin valmis astuma tundmatusse ning Jumalat sel kombel usaldades, sarnaneb Rebeka Aabrahamile. Samamoodi kuuleb ka tema kutset jätta oma perekond ning isamaa. Nagu Aabraham, läheb ta välja usus, et tal on täita eriline roll Jumala plaanide teostumises. Ning kahtlemata oli ta sellisena ideaalne partner Iisakile - seda rõhutab ka viis kuidas tema perekonna poolt antud õnnistuses (s 60) kajab vastu Jumala tõotus Aabrahamile (1Ms 22:16-18).
Selle kommentaari autor: APÜ