Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 2:1-13
Hoiatus erapoolikuse eest1Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel!
2Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas
3ning teie pöördute särava rõiva kandja poole ja ütlete talle: „Sina istu siia paremale kohale!”, vaesele aga: „Sina seisa seal!” või: „Istu siia mu jalajäri ette maha!” -
4kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks?
5Kuulge, mu armsad vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed valinud saama usu läbi rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda armastavad?
6Teie aga olete häbistanud vaest! Eks just rikkad rõhu teid ja eks just nemad vea teid kohtuisse?
7Eks just nemad teota seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle?
8Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”
9Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks.
10Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.
11Sest see, kes ütles: „Sa ei tohi rikkuda abielu!”, ütles ka: „Sa ei tohi tappa!” Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled Seadusest üle astunud.
12Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi.
13Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.
Meie auline Issand ei kühveldanud kokku rikkusi ega taotlenud suuremat võimu siin maa peal olles. Ta valis alanduse ja põlatud tee (Fl 2:6-11). Tal ei olnud kodu, varandust, mitte midagi kadesatmisväärset siin maa peal. Ta jagas oma aega segaduses, hüljatute, meeleheitel ja kombelõtvade inimestega. Ta valis armastuse, mis läks kalliks maksma.
Jeesus õpetas meile kuninglikku käsku: “Armasta Issandat, oma Jumalat kogu südamega….” - , ja selle teist poolt Jaakobus tsiteerib salmis 8: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”. (Mk 12:29-31) Sellesama käsu alusel, mida Ta ise täiuslikult järgis, mõistab Jeesus kohut ka pühade üle.
Vahettegemine ja valimine - kes on mu ligimene, keda võin aga ignoreerida (s 8) - on enesekeskne ning lühinägelik. Jaakobus kutsub korrale neid usklikke, kes käituvad nagu uskmatud nende ümber: janunevad austuse järele, loovad vaid kasutaoovaid suhteid, põlgavad vaeseid ja sulevad silmad ebaõigluse ees.
Kui hindame inimesi nende kasulikkuse põhjal, vastandume täielikult Jumala vaatele. Väldime üksikuid, hädalisi, veidraid ja vaeseid inimesi - neid, kes ootavad meilt kaastunnet ja armastust, kuid ise ei saa midagi tagasi anda .
Jeesus hindab meid selle põhjal, kui palju armastust ja halastust oleme kinkinud kõige viletsamatele ja madalamatele (Mt 25:31-46), Ta hindab meie südame suhtumist ja mottive (1Kr 4:5).
Peame olema valvel, sest maalimas leviv suhtumine imbub ka koguduse keskele, mõjutades uskujaid ning seda kellele pakume oma sõprust, külalislahkust, aega ja ressursse.
Selle kommentaari autor: Katharine McPhail