Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 64
Palve tagakiusajate vastu1Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2
Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeblen,
hoia mu elu vaenlase hirmu eest!
3Pane mind varjule tigedate salanõu eest,
nende möllu eest, kes teevad nurjatust,
4kes oma keelt ihuvad nagu mõõka,
sihivad kibedaid sõnu nagu nooli,
5et salajas maha lasta laitmatu!
Äkitselt nad lasevadki ta maha
ega karda midagi.
6Neid kinnitatakse kurjades kavatsustes,
nad õhutavad üksteist salajasi võrke panema,
nad ütlevad: „Kes meid näeb?”
7Nemad mõtlevad jultunud tegudele:
„Me oleme valmis, kava on hästi kavatsetud!”
Sest sügav on mehe sisemus ning süda.
8
Kuid Jumal laseb nad maha,
neid haavatakse äkilise noolega.
9Ta paneb nad komistama nende keele pärast,
kõik, kes neid näevad, vangutavad pead.
10
Ja kõik inimesed hakkavad kartma
ja kuulutama Jumala tööd
ning aru saama tema tegudest.
11Õige rõõmustab Issandas
ja otsib pelgupaika tema juures;
ja kõik hõiskavad,
kes on õiglased südamelt.
Räägi asjadest nii nagu need on. Jumal ootab meilt seda, mitte teesklemist, et kõik on hästi. Ka Taavet toob oma kaebuse otse Jumala ette just nii, nagu ta seda kogeb - koos kogu vaevaga, mida end karistamatuna kogev, ülbe vaenlane talle on tekitanud. Psalm on tõenäoliselt kirjutatud Taaveti poolt sel ajal, kui toimus Absalomi mäss oma isa vastu. Läbi kuue salmi väljendab Taavet oma hirmu, sest tema vastase reetlikkus on äkitselt saanud ilmsiks ning Taavet mõistab, et tema tapmiseks on peetud kurje plaane.
Sellised vaenlased võivad öelda väga õelaid, haavavaid ja ebaõiglasi sõnu, mis jätavad sügavad jäljed (s 4).Neli aastat on Absalom kiidelnud, meelitanud ja petnud, et kavalusega “varastada Iisraeli laste südameid” (2Sm 15:6). Nüüd ähvardab tema suur järgijate hulk varitseda Taavetit selleks, et nende meelest ideaalse plaani järgi tõsta Absalom uueks kuningaks.
Meie kaasaegne sotsiaalmeedia on tulvil viha ja vohavat laimamist, mis on sihitud sageli pahaaimamatute vastu ning tekitab kasvavalt korvamatut kahju. Ehk peaks selliste juhtumite nägemine sütitama ka meie palveid Jumala ees? Ja iga kord, kui me ise kasutame sõnu kellegi mahakiskumiseks, mitte ülesehitamiseks, tuleb meil Jumala ees meelt parandada.
Taavet hüüab Jumala poole, kuid oma häda kirjeldades hakkab talle selguma, et ta ei anna Jumalale tegelikult uut informatsiooni. Universumi Jumala ees ei ole kellelgi karistamatuse staatust. Me kõik oleme vastutavad ning Jumal väga sageli lubab inimestel langeda nende endi tekitatud ülekohtu või sõnade läbi (Rm 1:24-26).
Viimselt peavad ka need, kes ei ole elades kontrollinud oma keelt, tunnistama et Jeesus on Issand (s 9). Samamoodi hakkab ka Taavet nägema uut perspektiivi, mis aitab tal seisma jääda isegi sellises ohtlikus olukorras. Ülekaaluka vaenlase käes on kerge sattuda ahastusse ning jääda hirmust halvatuks. Psalmist aga julgustab meid pigem oma muret Jumala ette tooma, teadmises, et Tema on Jumal, kes pöörab olukordi. Tema on ka see, kes vabastab süüdistustest ning toob pääsemise neile, kes Teda kardavad ja austavad.
Jumalakartlikkus kannab alati õiguse vilja ning võimaldab meil rõõmustada Jumala kaitsest ka siis, kui väliselt enam mingit lootust ei ole.
Selle kommentaari autor: APÜ