Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 27:30-40
Jaakob petab enesele isa õnnistuse30Ja kui Iisak oli Jaakobit õnnistanud ja kui Jaakob oli just ära läinud oma isa Iisaki juurest, siis tuli tema vend Eesav küttimast.
31Ja temagi valmistas maitsva roa ja viis oma isa juurde ning ütles isale: „Tõuse, mu isa, ja söö oma poja jahisaaki, et su hing mind õnnistaks!”
32Aga tema isa Iisak küsis temalt: „Kes sa oled?” Ja ta vastas: „Mina olen su poeg Eesav, su esmasündinu!”
33Siis Iisak värises väga suurest ärritusest ja ütles: „Kes oli siis see, kes jahilooma küttis ja mulle tõi? Ja mina sõin kõike, enne kui sa tulid, ning õnnistasin teda! Õnnistatuks ta jääbki!”
34Kui Eesav kuulis oma isa sõnu, siis ta kisendas väga valjusti ja kibedasti ning ütles oma isale: „Õnnista ka mind, mu isa!”
35Aga ta vastas: „Su vend tuli kavalusega ja võttis su õnnistuse.”
36Siis ta ütles: „Eks ole temale nimeks pandud Jaakob? Juba teist korda on ta mind petnud: ta võttis mu esmasünniõiguse, ja vaata, nüüd ta võttis ka mu õnnistuse!” Ja ta küsis: „Kas sul pole hoitud õnnistust eraldi minu jaoks?”
37Aga Iisak vastas ning ütles Eesavile: „Vaata, ma olen pannud ta sinu isandaks ja olen andnud kõik ta vennad temale sulaseiks, ja ma olen teda varustanud vilja ja veiniga. Mida võiksin siis nüüd teha sinu heaks, mu poeg?”
38Ja Eesav ütles oma isale: „Ons see sul ainus õnnistus, mu isa? Õnnista ka mind, mu isa!” Ja Eesav tõstis häält ning nuttis.
39Siis vastas tema isa Iisak ning ütles temale: „Vaata, su eluase on eemal rammusast maast ja ilma taeva kasteta ülalt.
40Sa elad oma mõõga varal ja pead oma venda orjama. Ometi sünnib, kui end raputad, et rebid tema ikke oma kaelast.”
Eesav keeras oma Jumalast inspireeritud tulevikule ja Jumala plaanile maailma päästemiseks, selja pikemalt aru pidamata, hetkelise tundeotsuse ja vajaduse põhjal. Tegelikult andis ta lisaks maise omandi pärimisõigusele ära Jumala väelise ligitulemise õnnistuse, loobudes vastutusest olla oma perekonna majandusliku, sotsiaalse ja usulise pärandi edasikandja. See on hoiatuseks kõikidele kaasajal, kellel on kiusatus kohese kasu nimelt oma usust loobuda (Hb 12:16-17). Heebrea kirja autor ütleb otse: kui sa põlgad ära oma sünniõiguse Kristuses, sei jõua sinuni ka päästmise õnnistus.
Peale esialgset pettumust ja meeleheidet isa õnnistuse kaotamise pärast, muutub Eesav kättemaksu- ja tapahimuliseks, riskides veretasuga, mille tagajärjel võis hävineda kogu perekonnaliin (s 45).
Võime oma eluajal pettuda paljudes asjades: iseendas, lähedastes, koguduses, üiskonnas jne. Aga alati ei ole meie pettumine teiste süü, vaid nii mõneski asjas oleme pigem ise süüdi. Tekkinud ebamäärase rahulolematuse, mõnikord isegi kättemaksusoovi asemel, oleks targem näha ja tunnistada pigem enda osa ja süüd toimunus; kahetseda ning hakata otsima lahendust. Teisisõnu: vailda andeksandmise ja andekspalumise tee.
Eesav oli põhjusega pettunud oma isas ja sündinud olukorras, mis röövis temalt suguvõsa peamehe positsiooni. Jaakobi ja Rebeka kavalus oli korda läinud. Aga kas Eesav mäletas, kui odavalt oli ta müünud oma esmasünniõiguse Jaakobile? Ja kui palju hoolis ta sellest, et tema võõramaalastest naised tegid tuska ta vanematele? Tundub, et Eesav ei tahtnud tunnistada enda vigu, küll aga süüdistada teisi. Ning ikka veel ei mõistnud ta esmasünniõiguse tegelikku tähendust, vaid lunis isalt mistahes teist õnnistust. Iisaki vastu oli seetõttu talle üsna karm.
Iisak profeteeris Eesavile temal tulevikku ning see, mida ta ütles, läks ka täide.
Eesavist sai alguse edomlaste sugu, kes elas põuasel ja kuival territooriumil, tõotatud maa piiridest väljapool. Taaveti valitsemiseajal kuulus Edom Iisraeli hulka, kuid hiljem, Juuda valitsemise ajal edomlased eemaldusid. Jaakobi ja Eesavi suhe peegeldus veel sadu aastaid nende naaberrahvaste läbikäimises.
Selle kommentaari autor: APÜ