Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 27:41-28:9
Jaakob saadetakse Haaranisse41Ja Eesav hakkas Jaakobit vihkama õnnistuse pärast, millega ta isa teda oli õnnistanud; ja Eesav mõtles iseeneses: „Küllap tulevad mu isa leinamise päevad, siis ma tapan oma venna Jaakobi!”
42Kui Rebekale tehti teatavaks ta vanema poja Eesavi mõtted, siis ta laskis kutsuda oma noorema poja Jaakobi ja ütles temale: „Vaata, sinu vend Eesav trööstib ennast sellega, et ta su tapab.
43Aga nüüd, mu poeg, kuula mu sõna! Võta kätte ja põgene mu venna Laabani juurde Haaranisse
44ja jää tema juurde mõneks ajaks, kuni su venna raev on raugenud,
45kuni su venna viha sinu pärast on möödunud ja ta unustab, mis sa temale oled teinud. Siis ma läkitan sulle järele ja lasen sind sealt ära tuua. Miks peaksin teid mõlemaid kaotama ühel ja samal päeval?”
46Ja Rebeka ütles Iisakile: „Ma olen elust tüdinud hetitaride pärast. Kui Jaakob võtab naise hetitaride hulgast, selle maa tütreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?”
1Siis Iisak kutsus Jaakobi ja õnnistas teda; ja ta keelas teda ning ütles temale: „Ära võta naist kaananlaste tütreist!
2Võta kätte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja võta sealt enesele naine oma ema venna Laabani tütreist.
3Kõigeväeline Jumal õnnistagu sind, tehku sind viljakaks ja paljuks, et sinust tuleks hulk rahvaid!
4Ta andku sulle Aabrahami õnnistust, sinule ja su soole koos sinuga, et sa päriksid maa, kus sa võõrana elad, mille Jumal on andnud Aabrahamile!”
5Ja Iisak saatis Jaakobi teele ning see läks Mesopotaamiasse süürlase Betueli poja Laabani juurde, kes oli Jaakobi ja Eesavi ema Rebeka vend.
Eesav võtab enesele veel ühe naise6Kui Eesav nägi, et Iisak oli õnnistanud Jaakobit ja oli saatnud ta Mesopotaamiasse sealt enesele naist võtma, olles teda õnnistanud ja keelanud, öeldes: „Ära võta naist kaananlaste tütreist!”
7ja et Jaakob oli kuulanud oma isa ja ema ja oli läinud Mesopotaamiasse,
8siis Eesav mõistis, et kaananlaste tütred olid pahad ta isa Iisaki silmis,
9ja Eesav läks Ismaeli juurde ning võttis oma naiste kõrvale enesele naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli tütre, Nebajoti õe.
Eesav ei soovinud oma vana isa enam peredraamaga kurvastada, vaid otsustas oodata, kuni isa sureb. Samamoodi tehakse mõnikord ka tänapäeval: oodatakse, kuni vanad vanemad surevad, et seejärel teha asju, mis vanemaid oleks sügavalt solvanud. Jumala eest ei jää aga ükski tegu, ega selle motiiv varjule.
Jaakob sai omal nahal tunda tehtud häbiväärse triki tagajärgi: nüüd pidi ta elu päästmiseks kodust ja oma perekonna juurest põgenema. Siiski, saadud õnnistus tuli temaga kaasa ka pagendusse. Aga Jumala õnnistus ei tähenda alati kerget elu. Jaakobist sai nüüd sulane, kes pidi oma sugulase meelevallale alistuma ligi 20 aastat, kuigi saadud õnnistuse kohaselt oleks ta pidanud olema omal maal suguvõsa pealiku positsioonil.
Jaakobil tuli Kaananimaalt lahkuda, kuigi väljapetetud õnnistuse kohaselt oli talle kindlustatud omand Tõotatud maal ning sellele lisanduv Jumala õnnistus. Ehk oli see Jumala viis Jaakobile teada anda, et õnnistust ei saa ise võtta, vaid see antakse?
Eesav samal ajal püüdis meeleheitlikult olla isa meele järgi, võttes naiseks ühe nende suguvõsa liikme - aga seegi tegu viitab tema isekale suhtumisele. Paar tuhat aastat hiljem hoiatab heebrealaste kirja autor esimesi kristlasi: “Vaadake, et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse. Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida õnnistust, tunnistati ta kõlbmatuks; ta ei leidnud meeleparanduseks kohta, ehk ta küll seda pisaratega otsis.” (Hb12:16-17)
Rebeka tõenäoliselt ei arvestanud, et ta tegudel võivad olla nii rasked tagajärjed. Üritades asju kontrolli alla saada, teeb ta Eesavile ettepaneku minna endale naist otsima Rebeka venna, Laabani perekonna hulgast. Rebeka usub, et suudab olukorraga toime tulla, kuid nii see ei lähe. Salm 45 viitab tema lootusele, et Eesav saab asjast üsna kiiresti üle - kui see juhtuks, siis võiks Rebeka Jaakobi tagasi koju kutsuda.
Ka see lootus ei täitunud - möödub 20 aastat, enne kui Jaakob naaseb oma isa perekonna juurde. Rebeka aga suri, ega näinud enam kunagi oma lemmikpoega. Ka seda ei osanud ta ette näha.
Selle kommentaari autor: APÜ