Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 25:1-19
Mitmesugused seadused1Kui meeste vahel on riid ja nad astuvad kohtu ette ja neile mõistetakse kohut, õige õigeks ja süüdlane süüdi,
2ja kui süüdlane on peksu väärt, siis käskigu kohtumõistja teda maha heita ja enese juuresolekul teda peksta, lugedes vastavalt tema süüle:
3temale antagu nelikümmend hoopi, mitte rohkem, et su venda su silma ees ei häbistataks, kui temale antakse veel rohkem hoope kui need.
4Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!
Seadus vennale pärija soetamiseks5Kui vennad elavad üheskoos, aga üks neist sureb ja tal ei ole poega, siis ei tohi surnu naine saada väljapoole võõrale mehele; ta küdi heitku tema juurde ja võtku tema enesele naiseks ning täitku mehevenna kohustust!
6Ja esimest poega, kelle naine sünnitab, peetagu surnud venna pojaks, et ta nime ei kustutataks Iisraelist.
7Aga kui see mees ei nõustu võtma oma venna naist, siis mingu ta vennanaine väravasse vanemate ette ja öelgu: „Mu küdi keeldub oma venna nime säilitamisest Iisraelis, ta ei taha täita mehevenna kohustust.”
8Siis linna vanemad kutsugu tema ja rääkigu temaga. Aga kui ta jääb kindlaks ja ütleb: „Ma ei ole nõus teda võtma”,
9siis astugu ta vennanaine vanemate silma all tema juurde, võtku tal sandaal jalast, sülitagu temale näkku ja tunnistagu ning öelgu: „Nõnda tehtagu mehega, kes ei taha jätkata oma venna sugu!”
10Ja temale pandagu Iisraelis nimeks „paljasjalgne pere”!
Mitmesugused seadused11Kui mehed kisklevad üksteisega ja ühe naine astub ligi, et päästa oma meest selle käest, kes teda peksab, sirutab oma käe välja ja haarab kinni selle häbemest,
12siis raiu temal käsi ära, su silm ärgu andku armu!
13Sul ärgu olgu kukrus kahesugust vaenaela, üks suurem ja teine väiksem!
14Sul ärgu olgu kojas kahesugust vakka, üks suurem ja teine väiksem!
15Sul olgu täis ja õige vaenael, täis ja õige vakk, et su päevi pikendataks maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
16Sest igaüks, kes teeb seda, on jäle Issandale, sinu Jumalale, igaüks, kes teeb kõverust.
Käsk Amaleki hävitamiseks17Tuleta meelde, mida Amalek tegi sulle teekonnal, kui sa lahkusid Egiptusest,
18kuidas ta tuli sulle tee peal vastu ja hävitas su järelväe, kõik väsinud su järelt, kui sa olid jõuetu ja roidunud, sest ta ei kartnud Jumalat!
19Ja kui Issand, su Jumal, annab sulle rahu kõigist su vaenlasist ümberkaudu maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks pärida, siis kustuta Amaleki mälestus taeva alt! Ära seda unusta!
Inimesel on soodumus omakasu huvides ära kasutada nõrgemat või mitte temast hoolida. Seetõttu tuleb inimestevahelisi suhteid jätkuvalt reguleerida seaduse läbi. Inimeste vahel tekivad tahes tahtmata tülid. Käiakse kohut ja vajatakse kohtunikke, aga kohut peab mõistma õiglaselt.
Tänases peatükis käsitlevad Moosese käsuseadused kohtumõistmist, abielu ja äritegemist. Tähelepanuväärne on siin teksti rõhuasetus: mistahes valdkonna probleeme ka lahendati, tuli silmas pidada, et Iisraeli ühiskonnas oli ka vastaspoole puhul tegu sama rahva (ehk siis Jumala valitud rahva liikmega - vt“ vend” s 3) ning Jumala valitud rahva liiget tuli alati kohelda õiglaselt ning austusega. Vastaspooled olid Jumala ees samaväärse ning Jumal pani selged piirid isegi ülekohtu eest karistamise puhul. Süüdlast tuli karistada, ent mõõdukalt ning mitte rohkem kui neljakümne piitsalöögiga - teda ei tohtinud alandada ega teha täiesti teovõimetuks.
Samuti oli keelatud oma suguvenda petta - valede kaaludega kaubategemise juures või muus äris. Tekst ütleb selgelt, et selline tegu ( igasugune kõverus) on “jäledus Jumala ees” - ja see on sama ka tänapäeval. Loeme, et õiglus äritegemises on üks tingimusi, et rahvas saaks rahulikult elada omal maal (s 15).
Langudevahelise abielu eesmärgiks oli eelkõige lastetu leseksjäänu kaitsmine. Igale mehele oli oluline saada poeg, kes kannaks edasi isa nime ja õigust päritud maaomandile. Iisraelis esindas sotsiaalkaitset suguvõsa ning suguvõsale Jumala poolt antud pärusmaa. Kui mehel, kes suri, poega ei olnud, siis oli tema lähima meessugulase kohustuseks lesk enda juurde võtta (lubatud polügaamia variant) ning oma venna asemel talle poeg kinkida. Laiem perekond oli tervik, ning selle liikmed kandsid vastutust üksteise heaolu eest. Takistuseks võis saada teiste vendade omakasupüüdlik soov saada endale surnu pärandiosa.
Sellekohase juhtumi leiame Ruti raamatust, kus lähisugulane keeldus oma kohust täitmast. Kui vend keeldus võtmast venna naist järgnes sellele keelduja avalik häbistamine.
Jumala rahva keskel ei olnud lubatud ka loomade kuritarvitamine, vaid seadus tagas, et nad said oma puhkuse ja toidu. Pöörleva rehepeksumsaina ette seotud härg pidi samuti saama oma tasu – ta sai aganaid söögiks.
Mehe au ja häbi liitusid soo jätkamise võimekuses. Kui naine (ka kogemata) tegi mehest soojätkamisvõimetu, oli see eksimus, mille eest sel iidsel ajal oli lubatud käe maharaiumine. Iisraeli seadused olid üldiselt tuntud oma hummaansuse ja üksikisiku kaitse poolest, taoline käsk koos lisaga sellisel puhul mitte halastada, viitab pigem “silm silma vastu” traditsioonile ning sellele, et tegu peab olema väga erandliku juhtumiga.
Amalekkidesse puutuvas kasutab Jumal Iisraeli nende karistamiseks, kuna Iisraeli väljarändamise ajal tegid amalekid kõik, et Iisraeli takistada Tõotatud maale jõudmast. Selle teo karistamise paneb Jumal nüüd Iisraelile südamele, kui nad jõuavad tõotatud maale. Taolin õigluse teostamine võib meile tunduda liiga radikaalne - tol ajal aga kinnitas see kõikidele rahvastele veelkord Jumala pühadust ja kartust Tema ees.
Selle kommentaari autor: APÜ