Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 29:1-28
Manitsus seaduse järgi elamiseks ja Issanda liit Iisraeliga1Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: „Te olete näinud kõike, mida Issand tegi teie silme ees Egiptusemaal vaaraole ja kõigile ta sulastele ja kogu ta maale,
2neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, neid suuri tunnustähti ja imetegusid.
3Aga Issand ei ole tänapäevani teile andnud südant mõistmiseks ega silmi nägemiseks ja kõrvu kuulmiseks.
4Mina juhtisin teid nelikümmend aastat kõrbes: teil ei kulunud riided seljas ega kulunud sul sandaal jalas.
5Te ei saanud süüa leiba ega juua veini või vägijooki, et te mõistaksite, et mina olen Issand, teie Jumal.
6Ja kui te jõudsite siia paika, siis tulid Siihon, Hesboni kuningas, ja Oog, Baasani kuningas, sõdima meie vastu, aga me lõime neid.
7Ja me võtsime nende maa ning andsime selle pärisosaks ruubenlastele ja gaadlastele ja Manasse poolele suguharule.
8Seepärast pidage selle seaduse sõnu ja tehke nende järgi, et teil oleks kordaminek kõiges, mida te teete!
9Te kõik seisate täna Issanda, oma Jumala ees: teie peamehed, teie suguharud, teie vanemad ja teie ülevaatajad, kõik Iisraeli mehed,
10teie lapsed ja teie naised, samuti võõras, kes on su leeris, niihästi su puuraiuja kui su veetooja,
11et sa võiksid astuda Issanda, oma Jumala liitu ja tema vandeosadusse, mille Issand, su Jumal, täna sinuga teostab,
12et täna sind ülendada enesele rahvaks ja et olla sulle Jumalaks, nagu ta sulle on öelnud ja nagu ta su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile on vandega tõotanud.
13Aga mitte ainult teiega ei tee ma seda liitu ja vandeosadust,
14vaid niihästi sellega, kes seisab täna siin koos meiega Issanda, meie Jumala ees, kui ka sellega, kes ei ole täna siin koos meiega.
15Sest te ise teate, kuidas me elasime Egiptusemaal ja kuidas me tulime läbi rahvaste keskelt, keda teiegi läbisite,
16ja te nägite nende jäledusi ning ebajumalaid puust ja kivist, hõbedast ja kullast, mis neil olid.
17Seepärast ärgu olgu teie hulgas meest või naist või suguvõsa või suguharu, kelle süda pöördub täna Issanda, meie Jumala juurest, et minna teenima nende rahvaste jumalaid; ärgu olgu teie hulgas juurt, mis kasvatab mürki ja koirohtu,
18ühtegi, kes kuuldes selle sajatuse sõnu, õnnistab südames iseennast, öeldes: „Minu käsi käib hästi, isegi kui ma elan südamekanguses!” - et juuasaanut ei hävitataks koos janusega.
19Issand ei taha temale andeks anda, sest siis suitseb Issanda viha ja ägedus selle mehe vastu ja tema peale langevad kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, ja Issand kustutab tema nime taeva alt.
20Ja Issand lahutab tema kõigist Iisraeli suguharudest, kurjaks saatuseks kõigi selle lepingu needuste järgi, mis sellesse Seaduse raamatusse on kirjutatud.
21Siis küsib teie järeltulev põlv, teie lapsed, kes tulevad pärast teid, ja võõras, kes tuleb kaugelt maalt, kui ta näeb selle maa nuhtlusi ja haigusi, millega Issand on pannud selle põdema,
22väävlit ja soola - kogu selle pind on tulease, sinna ei külvata ja seal ei võrsu ega kasva mitte mingisugust rohtu -, nagu Soodoma ja Gomorra, Adma ja Seboimi segipaiskamise puhul, mis Issand oma vihas ja raevus segi paiskas,
23siis küsivad kõik paganad: „Mispärast on Issand selle maaga nõnda talitanud? Mispärast see suur tuline viha?”
24Siis vastatakse: „Sellepärast et nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala lepingu, mille ta nendega tegi, kui ta tõi nad välja Egiptusemaalt,
25ja et nad läksid ning teenisid teisi jumalaid ja kummardasid neid jumalaid, keda nad ei tundnud ja keda ta ei olnud neile andnud,26sellepärast Issanda viha süttis põlema selle maa vastu, lastes tulla ta peale kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud,
27ja Issand hävitas nad nende maalt vihas ja raevus ja suures meelepahas ning paiskas nad teisele maale, nagu see tänapäeval on.
28Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele, et me teeksime selle Seaduse kõigi sõnade järgi!”
Hoorebi mäel sõlmis Jumal lepingu Iisraeli rahvaga. Kõrberännku lõppedes õhutab Mooses rahvast oma lepingut Jumalaga uuendama. Ligi 40 aastat oli rahvas kogenud, kuidas Jumal nende eest hoolitses. Neid varustati igapäevaselt mannaga, Jumal hoolitses isegi selle eest, et nende riided ja jalanõud ei kulunud ära. Ka oli rahvas tunnistajaks, kuidas Jumal neile appi tuli, kui Jordani idakalda kuningad üritasid rahvast hävitada.
Kui rahvas peab Jumala lepingu tingimusi, on nad ka edaspidi edukad. Aga nad eksivad kui arvavad, et Jumal õnnistab neid ka siis kui nad halba teevad. Siis Jumal karistab usust taganejaid, ajab rahva maalt välja ning kogu see imeline maa hävib.
Nii nagu Jumal oli ilmutanud, pidi rahvas oma taganemise pärast kogema Jumala viha. Sadu aastaid oli Iisraeli maa suures osas harimiskõlbmatu ning rahvas pidi elama teiste rahvaste keskel. Aga prohvetite vahendusel andis Jumal tõotuse, et aegade lõpus saab rahvas maale tagasi pöörduda ning maa hakkab jälle õitsema (Hs 36:8-12).
Selle kommentaari autor: Sari Paavola