Milline on tõeline Jumala ülistus? On see käte ristamine või põlvede nõtkutamine? On see ehk oma vara vaestele jagamine? Või millest on Jumalal hea meel? Kas leidub üldse midagi siin päikese all, mis tooks rõõmu Jumalale, kes on kogu maailma Looja? 

Psalmi autor kordab mitmel korral: “Tänage Issandat…!” (s 1).Johannese evangeelium ütleb meile, et Jumalale on meele järgi ülistus, mis on tões ja vaimus (Jh 4:24 ). Jumalale ei ole meelepärane see, mida me teeme välispidiselt, vaid see, kas meie südame- ja ka füüsilised silmad löövad särama esimeses armastuses, kui me kuuleme Jumala nime. 

Salmides 2, 3 ja 4 võime lugeda üht fraasi, mis uuesti ja uuesti kordub, “Öelgu nüüd…”. 

Meid kutsutakse meenutama hämmastavaid päästetegusid, mida see psalm tähistab. Kas on tegu meenutusega mõnest Taaveti võidust, või Jeruusalemma pääsemisest assüürlaste käest. Sama psalmi kasutati ka siis kui makkabeid olid templi taas omaks kuulutanud ning hakanud rajama alust rahvuslikule vabadusele. Meid kutsutakse meenutama Jumala päästetegusid meie enda elus.

Mida rohkem psalmi juures oleme, seda rohkem sealt leiame - see toob meelde Jeesuse ja Tema  võidu, võime lausa kuulda rahavhulki hõiskamas kui Ta Jeruusalemma sisse sõidab ja Vaimus hõisata koos nendega.

Sest kolmandal korral kutsutakse üles mitte enam ainult Iisraeli, vaid kõiki, kes Issandat kardavad. See tähendab, et ükskõik, kes sa ka ei oleks, Jumalale oled oluline just sina ja just sellisena, nagu sa oled. Sind ja mind on kutsutud ülistama Tema headust ja heldust.

Alates 5. salmist hakkab psalmi autor Jumala headusest jutustama. Kõik hea, mida ta on oma elus kogenud, on kokku võetud salmis 6: Issand on minuga. Sel päeval, mil Jumal saatis taevast oma lastele Püha Vaimu, on Ta igal hetkel meiega. Meid ei ole üksi jäetud.